Üllatav vili, mida lõunanaabrid üha usinamalt kasvatavad

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Läti kliima on viimase kümne aasta jooksul tunduvalt soojemaks muutunud, mistõttu ei ole arbuuside ja melonite kasvatamine ainult hobitegevus, vaid neid kasvatatakse ka kaubanduslikul eesmärgil, vahendab LSM.

Kuigi arbuuside ja melonite kasvatamine kogub hoogu, leiab Läti puuviljakasvatajate liit, et tõenäoliselt ei suuda see kultuur tulevikus kohalikku turgu vallutada ja lõunamaa importidega võistelda. 

«Loomulikult on nende kultuuride puhul suuremad riskid kui traditsiooniliste puhul. Neid kasvatatakse piirkondades, kus miinuskraade praktiliselt ei ole. Nagu paljude marjade ja puuviljade puhul, konkureerime näiteks poolakatega ning peaksime ka siin arvestama, et rinda tuleb pista meie lõunanaabritega, kus kulud on suurema saagi tõttu madalamad,» selgitas assotsiatsiooni juhatuse aseesimees Jānis Zilvers.

Vaatamata väljakutsetele on põllumees Kaspars Otikovs juba kaheksa aastat arbuuside ja melonite kasvatamisega tegelenud, seda nii põllul kui kasvuhoones. «Peamine on see, et taimed ei kasvaks liiga suureks ning et neid liiga palju ei kasteta. Tegemist on kõrbetaimedega, neile meeldib põud ja kuumus. Kõige paremini kasvavad siin varasemad sordid, mis väiksema ja keskmise suurusega,» õpetas ta. 

Kuuma ja kuiva suve jooksul saab hektarilt ühelt korjata umbes 20 tonni arbuuse.

«Suurim arbuus on olnud 17 kilo, melon aga 4-5 kilo. Arbuuside ja melonite puhul tuleb tavaliselt esimene vili maha rebida, lasta lehtedel kasvada. Kui rebida esimene vili maha, siis tuleb rohkem saaki, mitu melonit,» ütles Otikovs.