Kuidas hoida ja hoomata taimedega kaasnevaid kohustusi, et need rahakotile liiga tegema ei hakkaks? Eriti ajal, kui päike lõõmab ning taimi on vaja tavapärasest rohkem kasta ja toimetamas on erinevad kahjurid, kes samuti rohelust nautida tahavad.
ROHENÄPPUDELE ⟩ Aitab raiskamisest! 5 kasulikku nippi, millega säästa loodust ja rahakotti
Kevadel ummistavad Eesti inimesed aianduskeskusi, et oma aiad või rõdud suveks lille lüüa. Tõsi ta on, et rohelises keskkonnas viibimine on tervisele hea ning ka linnapildis oma kodukandi rohelisemaks muutmine on igati tervitatav. Rohepööre koduaias on kasulik nii rahakotile kui loodusele. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ekspert Mari-Liis Jääger ning Aiaaeg aiakujundaja-aednik Mall Heinla jagavad mõtteid ja ideid, kuidas oma rohenäplusele loodussõbralikult ja rahakotisäästlikult läheneda.
Kogu vett
Kogu oma aias või rõdukastides olevate taimede ning muru kastmiseks vihmavett, sest nii saad kasutada vett ökonoomselt ning kuu lõpus pääsed ehmatavast veearvest.
Vihmavee kogumine võiks olla osa meie igapäevasest majandamisest nagu seda on prügi sorteerimine. Vihmavee kogumiseks sobivad kõik anumad, mida saab vihmavee toru alla paigutada.
Vihmaveega kastmine meeldib taimedele väga. Kui vesi on seisnud, ei ole ta külm. Soojal ajal ei meeldi taimedele külma vee ja sooja mulla suur temperatuuride vahe. Vihmavesi on võrreldes kraaniveega pehmem. Pehme vesi on vesi, mida iseloomustab väike või olematu kaltsiumi- ja magneesiumiioonide sisaldus (võrrelduna kareda veega).
Vihmavesi kogub atmosfääri langedes lisandeid. Üks neist lisanditest on atmosfääri süsinikdioksiid või CO2, mis on nõrk hape. Enamiku vihmavee pH on lõpuks vahemikus viis kuni seitse, muutes selle kergelt happeliseks. Taimedele sobib nõrgalt happeline vesi.
Kui vihmavett kogutakse katustelt, siis on hea nipp veel lasta vihmaveetorust tünni voolata läbi tiheda silmaga võrgu, et katuselt tulev prügi ei satuks kogumistünni. Vihmavee roiskumist lükkab edasi vee hoidmine pimedas, kaane all, aga enamasti on vihmavesi enne otsas, kui roiskuma hakkab.
Pea piiri
Niitmisega tasub piiri pidada, et panustada elurikkuse säilitamisse ning saad kokku hoida mootorikütuselt. Mõtle läbi, kuidas kasutad erinevaid alasid oma koduhoovis. Ehk niidad vaid harjumusest mõnda mittekäidavat kohta, kus tegelikult võiks olla just lopsakust elurikkuse suurendamiseks oma aias. Looduslik mitmekesisus aitab ka kahjurite arvukust maha suruda. Seda saabki ise julgustada just oma koduaias, kus niidetud murupinna kõrval võiks olla mõni suurem vaheldusrikka taimestusega istutusala. Aiandushuvilisel on kindlasti põnev jälgida, mis muudatused vähesema niitmisega aias kaasneda võivad.
Taimi valides eelista püsikuid
Nii ei pea järgmisel aastal jälle peenarde täitmisega nullist alustama. Uue aksendi andmiseks piisab vaid mõne uue lille lisamisest juba eelnevalt kujundatud peenrasse. See säästab aega ja raha. Mõõdukas niiskuses ja tavalisel aiamullal kasvavate püsilillede valik on väga suur - igaüks leiab nende taimede hulgast enda lemmiku. Selle aasta erakordselt kuiv mai ja juuni näitasid aednikule, millised taimed olid põuale vastupidavamad. Nendeks on näiteks metssalveid ja naistenõgesed, kukeharjad, makedoonia äiatar, sinine baptiisia, magunad, haraline aster, ogaputked. Kõrrelistest sobib kuuma ja kuivaga läiklubikas, igihaljas kaerand, preeria pillahein, sügislubikas. See nimekiri pole kindlasti ammendav ja aednikel on muutunud kliimas palju katsetamist.
Kui taimel on hallid ja karvased lehed, siis võib arvata, et ta on põuakindel ja isegi soovib kuivas kasvada. Selline on näiteks villane nõianõges. Kuivaga edenevad hästi ka lavendlid ja perovskia.
Asenda väetised ja putukatõrjed looduslike alternatiividega
Muld on taimede kasvukeskkond ning hea tervisega mullal kasvavad taimed on põuale ja kahjuritele vastupidavamad. Oma tegevusega mõjutavad aiapidajad mulla omadusi. Vastutustundlik aednik hoolitseb oma aia mulla tervise eest mitmel erineval moel mineraalväetistega mitte liialdades ja mürgist taimekaitset äärmisel vajadusel kasutades.
Komposti lisamine elavdab mulla mikroorganismide tegevust ja elusast mullast saavad taimed toitaineid paremini kätte. Komposti valmistamisel tuleb järjekindlalt vältida õitsvaid ja seemnetega umbrohtusid, et umbrohtude seeme kompostiga peenrasse tagasi ei satuks. Komposti võib valmistada ka ise.
Häid tulemusi on saadud pindmise juurestikuga põõsaste, näiteks nagu mustsõstar, multšimisel niidetud muruga. Niidus ei ole sellisel kujul küll taimedele toitainena kättesaadav, kuid hoiab niiskust ning aeglaselt kõdunedes lisandub mulda toitaineid, mida taim on võimeline omastama. Mulla tervist aitab hoida külvikordade järgimine.
Väikses koduaias tähendab see näiteks viieosalist peenarde süsteemi, kus viie kultuuri kasvukohta viie aasta vältel roteeritakse. Kultuurid kaotavad saagikust ja on nõrgemad, kui kasvavad mitu aastat järjest samas kohas. Liblikõieliste vahekultuuride kasvatamine ühe külvikorrana lisab mulda lämmastikku.
Vaatamata aedniku püüdlustele, kimbutavad kahjurid siiski kultuurtaimi. Kahjurid on kahjurid inimese vaatevinklist, looduse keerulises süsteemis on neil oma ülesanne täita. Inimese seisukohast on aga tõesti võimatu ristõielisi kultuure (kapsas, kaalikas) kasvatada ilma putukakaitse võrguta – kapsaussid teevad oma töö kiiresti. Kahjureid aitab peletada looduslike leotiste kasutamine
Leotisi saab teha nõgesest, koirohust, soolikarohust, salveist, lavendlist. Leotise tegemiseks panna 1kg värsket, peenestatud taimemassi 1 ööpäevaks 10l vette likku, pritsimisel lahjendada 1:5. Sellise loodusliku leotisega tuleb pritsida tihti: iga nädal, juunis-juulis isegi 2-3 korda nädalas. Päris tõhus kaitse on taimede jälgimine.
Kui märgata lehetäide rünnaku algust, saab need putukad taimedelt maha pesta ja kahjustust minimeerida. Kui võrgendikoi rünnak on alanud, võib pesad veejoaga segamini paisata, et linnud saaksid ussikesed kätte.
Kui aias on ruumi, siis tasub teha kompostihunnik
Sinna saab panna kõik taimsed jäätmed aiast ja köögist. Näiteks niidetud rohi, närtsinud lõikelilled, puu- ja juurvilja puhastamise jäätmed. Nende õigesti ladustamisel tekib väärtuslik kompost, mida saab taimede virgutamiseks ära kasutada. Nii ei pea prügi jäätmejaama sõidutama ja selle peale aega, sõidukilomeetrid ja raha kulutama. Samuti on see sääst taimede väetamise arvelt.