:format(webp)/nginx/o/2023/07/16/15459039t1h5605.jpg)
Tänaseks ennustatakse Euroopat räsiva kuumalaine jõudmist ka Eestisse. 30-kraadine ilm toob lisaks lõkke või grillimise riskidele kaasa ka terve rea seni vähetuntud tuleohtlikke olukordi, mida tasub erakordselt kuumadel aegadel teada ja vältida, annab nõu Viking Security tuleohutusjuht Jaan Aia.
Jaan Aia selgitusel on pikalt kestev kuumus salakavalalt tuleohtlik, sest võib võimendada kõiki argiseid ohuallikaid üle kriitilise piiri.
«Eestimaalaste tuleohutuse alane tarkus küll pidevalt kasvab, samas me oleme harjunud nii-öelda mänguväljaga, kus tüüpiline temperatuur ei ületa 20 kraadi. Aga kui sooja on ligi 30 kraadi, siis see toob meile paraku koju kätte tuleohutuse mured, millega seni on tulnud arvestada Kreekas või Californias, aga mitte siin põhjamaal,» rääkis Aia.
Ekspert tõi välja viis vähem tuntud tuleohu allikat, millele tasuks erakordselt kuumal ajal tähelepanu pöörata.
Nagu ka Päästeamet on tähelepanu juhtinud, on igasugused elektriseadmed aina suurem tuleohu allikas. Süttimisohtlik võib olla ka tavaline nutitelefon – eriti, kui selle tekitatud soojus ei saa kuumal päeval normaalselt hajuda.
See võib juhtuda näiteks siis, kui telefon on pandud laadima padja alla või muul moel suletud väikesesse ruumi. Palava ilmaga telefoni laadides tasub seda aeg-ajalt kontrollida – ega seade pole kahtlaselt kuumaks läinud? Kui on, lõpeta laadimine ja pöördu igaks juhuks teenindusse.
Üldjuhul on telefoniümbris hea mõte, sest kaitseb kallist seadet kriimustuste eest. Aga 30-kraadises kuumuses võib selline plastikust kest toimida ka kasvuhoonena ja viia telefoni süttimiseni. Parem on see praegu ära võtta.
Me kõik tahame, et akudega seadmed – lisaks telefonidele ka arvutid, elektritõuksid, laste mänguasjad, kaasaskantavad kõlarid, droonid jms – töötaksid ühe laadimisega võimalikult kaua. Meie kui tarbijate nõudmisel kestavadki moodsad akud aina kauem.
Selle arengu varjatud ja ohtlik hind on aga see, et sama väikesesse akusse on seetõttu surutud kokku märksa rohkem energiat. Seetõttu on tänane aku oluliselt tuleohtlikum kui kasvõi veel mõne aasta tagune mudel. Ootamatu rikke, surve või ka näiteks liigse kuumuse tõttu võib paraku iga tänapäevane aku plahvatada.
Kuna soovime ka, et nutiseadmed oleksid aina väiksemad, on nende sisimuses komponendid aina tihedamalt üksteise vastu pakitud. Nii ei ole jäänud kuigivõrd ruumi vabaks õhuvahetuseks. See tähendab, et ülekuumenemine ja süttimine on uuemate seadmetega tõenäolisem kui vanadega.
Samuti jälgi, et laadimise ajal poleks ühegi akuga seadme ümbruses kergestisüttivaid materjale.
Erakordselt kuumal päeval võivad asjaolud õnnetult kokku langeda nii, et peegel, aga ka näiteks dekoratiivne kristall või muu paksem klaas võib toimida läätsena, päikesevalgust suunata ja fokusseerida ning lähedalasuvaid kergestisüttivaid materjale põlema süüdata.
Muidugi tasub palava ilmaga üldsegi hoida aknal ees kerged kardinad, et otsene päikeselõõsk tuppa ei jõuakski. Aga lisaturvalisuse mõttes tasub ka tuba selle pilguga üle vaadata, et kuskil ei oleks peegli või klaasiga päikesevalguse võimendamise ohtu.
Süttimisohtlikud esemed, mille lähedusest tasub potentsiaalsed läätsed eemale viia, on näiteks kardinad, diivanipadjad või laualinad.
Ventilaatorid ja õhukonditsioneerid on ka Eesti kodudes aina populaarsemad. Aga nagu kõiki seadmeid, tuleb ka neid hooldada – vastasel korral võib jahutaja hoopis ise tulekahju põhjustada.
Peamine on konditsioneere ja ventilaatoreid regulaarselt tolmust puhastada – ka seestpoolt, kuhu tolm läbi avade settib. Tüüpiline viga on see, et töötamise ajal kuumeneva mootori peale lastakse settida aina paksem tolmukiht. Siis piisab aga ühestainsast õnnetust juhusest, et ülisüttiv tolm hetkega tuld võtaks, süütaks edasi seadme plastikust korpuse ning pöörlev tiivik juba terve toa.
Samuti võib energiamahuka ventilaatori juhtme pistmine pikendusjuhtme pessa (kus juba on ees näiteks arvuti ja telefon) olla see viimane piisk, mis ühel hetkel kõrvetab läbi pikendusjuhtme ja võib süüdata ka maja vooluvõrgu.
Elektrijuhtmete ja -võrkude ülekoormamine on Eestis kasvav tulesurmade allikas. Parem on leida suvistele jahutusseadmetele omaette pistikupesa. Alati ja kuuma ilmaga veel enam kehtib ka põhimõte, et mida vähem pikendusjuhtmeid, seda parem.
Mida kuivem on muru, seda tuleohtlikumad on muruniidukid. Kuumade suvedega muutub ka kuiva heina laadne rohi Eestis paraku aina tavalisemaks. See tähendab, et väikesed sädemed, mis muruniiduki väljalasketorust aeg-ajalt välja lendavad, võivad sattuda kuivanud rohu tompudele, millest võib mõne hetkega süttida kogu niiduk.
Mida kuivem suvi, seda olulisem on muruniidukit pidevalt hooldada. Pärast iga niitmist tuleks lõikekorpus (plastikust lehter, mis hoiab niidetud liblesid laiali paiskumast) voolikuga seestpoolt üle loputada. Samuti vaadata üle, ega kuivanud rohtu pole kinni jäänud väljaheitetoru summuti peale.
Samuti tasub meeles pidada, et ka robotmuruniiduk on võimsa akuga seade – aga erinevalt teistest on see töötades paraku pidevalt kuuma päikese käes. Seega muul ajal tasub robotniidukit hoida kindlasti jahedas ruumis, näiteks keldris, et tööajal aku üle ei kuumeneks.
Kuna robotniidukid on endiselt pigem uus tehnoloogia, ei ole kõik puudused veel välja tulnud ja kõrvaldatud. Näiteks eelmisel aastal kutsus üks väga tuntud kodumasinatootja ühe oma niidukimudeli turult tagasi, sest selgus aku ülekuumenemise oht. Seetõttu tuleks robotniidukil pidevalt silm peal hoida ja kahtluse korral kohe asjatundjate poole pöörduda.
Jaan Aia sõnul ei teadvusta inimesed igasuguste elektripõlengute ohtu üleüldse piisavalt ning mida kuumem ilm, seda enam kehtib üldine põhimõte, et mida vähem sisselülitatud või pistikusse lükatud seadmeid, seda parem.
«Suvise aja üldreeglina tasub meelde jätta, et suvine otsene päikesevalgus võib ka muidu süütu seadme muuta sõna otseses mõttes plahvatusohtlikuks. Kuna telefonile, arvutile või ka robotniidukile päikesekreemi veel leiutatud ei ole, tuleks need alati kiirguse eest varju tõsta,» soovitas Aia.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)