OMANIKE KESKLIIT ⟩ Korterelamute toetamine on muutunud farsiks

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

10. aprillil jagas EAS ja Kredexi ühendasutus mõne tunniga välja 2023. aastaks planeeritud korterelamute rekonstrueerimistoetuse, jättes sellega pettununa ukse taha tuhanded korteriomanikud, kes valmistusid oma korterelamut toetuse abil renoveerima.

Tänaseks on selgunud, et 2023. aasta korterelamute rekonstrueerimiseks eraldatud toetus jaguneb nende korteriühistute vahel, mis esitasid kavalalt puudustega avalduse. Sellega garanteeriti koht toetuse saajate nimekirjas.

«Olukord, kus Kredexi poolt jagatavate korterelamute toetuse saamisel on eelisseisus Kaval-Antsud, mitte tegelikud abivajajad, näitab, et korterelamute rekonstrueerimistoetuste taotlusvoorudest on saanud farss. Piiratud toetusressursi tingimustes on selle tulemuseks vähekindlustatud elanike elukvaliteedi edasine halvenemine ning elamute energiatõhususele seatud eesmärkide mittesaavutamine,» ütles omanike liidu juht Andry Krass.

Et toetusest saaks taas toetus, sõna sisulises tähenduses, tuleb Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) hinnangul vaadata üle korteriomanike toetamise tõelised võimalused ning suunata need reaalselt abi vajavatele korteriomanikele. Nii näeb ette ka Eestis palju poleemikat tekitanud 14. märtsi 2023 Euroopa Parlamendi direktiiv, mille punkt 6c ütleb: «Energiatõhususe miinimumstandardite kehtestamine koos sotsiaalse kaitse ja finantstagatistega on mõeldud kõige vähem kaitstud leibkondade ja vaesemate kodanike elukvaliteedi parandamiseks.»

Kredexi ametlik kommentaar

Loomulikult on mõistetav kõigi taotlejate pettumus, kes seekordses voorus veel taotluse esitamiseni ei jõudnud, kuid 80 miljonit oli ainult ühe vooru eelarve. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse kogueelarve on lähiaastateks 330 miljonit eurot ning KredExile on oluline, et renoveerimistoetuse otsuse saaksid võimalikult peatselt kõik ühistud, kel renoveerimine plaanis. Kogueelarvet ühekorraga kättesaadavaks teha pole siiski võimalik, sest see tooks kaasa n-ö renoveerimisplahvatuse kitsas ajaaknas, mis omakorda tõstaks kiirelt ehitushindu ja raskendaks pädevate ehitajate leidmist. See pole ühegi ühistu huvides ning seaks potentsiaalselt ohtu ka valmivad renoveerimisprojektid.

Seekord käis taotlemine ajalises järjekorras, et anda võrdne võimalus kõigile neile initsiatiivikatele ühistutele, kes olid eelmisest voorust möödunud kahe aasta jooksul jõudnud kindlale otsusele oma kodumaja rekonstrueerida. Valitsuse heaks kiidetud rekonstrueerimise pikaajalise strateegia järgi on sätestatud riikliku eesmärgina, et hoonefond on 2050. aastaks terviklikult rekonstrueeritud energiatõhususe klassi C.

Viimases taotlusvoorus oli taotlejate hulgas ühistuid üle Eesti. Kokku esitati viimases voorus 212 taotlust ning kuigi enamik kortermaju asub suuremates linnades, siis esitati hoopis maapiirkondade kortermajade terviklikuks rekonstrueerimiseks rohkem taotlusi, kõige enam Lõuna-Eestist. Suurematest linnadest ehk Tallinnast, Tartust ja Pärnust esitati kokku vaid 29 taotlust ehk pisut enam kui kümnendik taotlustest.

Taotluste esitamisel olid kõik ühistud võrdses seisus. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse määrus sätestab taotlejale õiguse kõrvaldada puudused 30 tööpäeva jooksul. Kõigil huvilistel oli võrdselt võimalik enne taotlemist tutvuda kõigi toetuse määruses kehtestatud tingimustega, KredExi kodulehel oleva toetuse taotlemise juhendi ning toetuse e-taotlemise süsteemiga. Taotluste puudused olid erinevad, mistõttu pole põhjust arvata, et puudustega taotlusi esitati tahtlikult. Rekonstrueerimisprojektid on keerulised ning taotluste puuduste kõrvaldamiseks aja andmine on ka toetuse andmise senine praktika.