KAS KA SINA? ⟩ Just nii suur osa rahvast ütleb kord nädalas naabrile «tere»

Kui sageli sina oma naabreid tervitad? Foto: Shutterstock

Kui tihti sina oma naabritega koridori peal trehvad? Kui tihti lööd pilgu maha ning teeskled, et ei tunne üleaedset?

Bonava poolt tellitud «Õnnelike naabruskondade uuringust» selgus, et kui naabrite tervitamine või nendega rääkimine on pigem tavapärased, siis ühiselt aega veetma nii palju veel ei kiputa.

Uuringu kohaselt ütles naabrile kord nädalas «tere» 88 protsenti vastanutest ning juttu ajasid iganädalaselt 64 protsenti. Kuid kui vaadata, milliseid ühiseid tegevusi naabritega ollakse valmis tegema, siis 15 protsenti vastas, et nad ei ole mitte ühestki ühisest tegevusest koos naabritega huvitatud.

Bonava Eesti müügi- ja turundusjuhi Lauri Laanoja sõnul on paljudele koduotsijatele keskkond väljaspool korteri seinu väga oluliseks valikukriteeriumiks. «Üha enam kuuleme koduostjatelt tagasisidena, et lisaks mugavale ligipääsule ühistranspordi ja autoga, mängib uue kodu asukoha valikul suurt rolli mitmekülgne ja turvaline naabruskond,» selgitas Laanoja.

Sama kinnitab ka uuring, mille kohaselt on eestlaste jaoks kodupiirkonna valiku puhul kõige olulisemaks selle turvalisus, puhtus ja ligipääsetavus. Kusjuures, naabruskonna heaolusse on inimesed valmis meeleldi ka panustama. Iga kolmas vastanu oleks nõus naabruskonna heaks korraldatavates tegevustes kaasa lööma, näiteks värvima, rohima või piirkonda korrastama. Samuti oleks 30 protsenti huvitatud ühistest kogunemistest, näiteks naabruskonna grilliõhtust.

Ka elanikud ise hindavad mitmekülgset õueala, mis toetaks ühistegevusi. «Kui mu õelapsed külla tulevad, saame me vähemalt kümne mänguväljaku vahel valida, kuhu mängima minna,» rääkis Uus-Mustamäe arenduses elav terviseentusiast ja kirjanik Liis Velsker. «Siin on jõulinnak, kus ma saan pärast jooksu teha mõned harjutused peale. Siin on tõesti väga palju erinevaid tegevusi väljaspool kodu.»

Samuti üllatas Liisi Uus-Mustamäe piirkonda kolides sealne kogukonna tunne. «Naabrid teretavad üksteist. Linnas elades väga palju ei ole ma sellist asja kohanud,» selgitas Liis ning lisas, et ta teab isegi osade naabrite nimesid ning ühiselt visatakse ka nalja.

Järjest enam uusarenduspiirkondi luuakse terviklike elukeskkondadena, mis pakuvad naabritele enam võimalusi ühiselt aega veeta või erinevaid tegevusi ka koduhoovis harrastada. «Usume, et kui panustada huvitava õueala loomisesse, siis see kasvatab kogukonnatunnet, loob turvalisust ja arendab häid suhteid naabrite vahel,» sõnas Bonava müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja.