TALTECHI TEADLANE ⟩ Milliste loodussõbralike materjalidega kodu remontida?

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Milliseid materjale kasutada, kui tahta olla loodussõbralik ja samas ollakse tüdinenud tavalistest värvidest-tapeetidest? Valikuvõimalust on, kinnitas TalTechi Tartu kolledži direktor, kaasprofessor Aime Ruus.

Seinte värvimise ja tapeediga üle kleepimise asemel soovitab Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži direktor, kaasprofessor Aime Ruus kasutada traditsioonilisi viimistlusmaterjale, mille eeliseks on looduslähedus, väiksem keskkonnajalajälg, taaskasutamise võimalus ja tihtipeale isegi meeldivam sisekliima.

Sellised viimistlusmaterjalid on tema sõnul näiteks savi, lubi, kanepibetoon ja paberkrohv.

Savi on eestlased ehitusmaterjalina kasutanud aastasadu. Ka Tallinna Tehnikaülikoolis on savi omadusi uuritud juba aastaid. Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna Tartu kolledži ehitusmaterjalide ja -füüsika õpperaja kaasprofessor Aime Ruus ütleb, et savikrohvi kasutusvõimalused tänapäeval on suured. Seda leidub kõikvõimalikes toonides ning huvi selle viimistlusvahendi sõnul kasvab pidevalt.

Looduslik ja traditsiooniline materjal on ka lubikrohv, mida on Eestis ajalooliselt kasutatud nii siseviimistluses kui ka välisfassaadidel. Lubi on väärtuslik ehitusmaterjal, mille abil on üles ehitatud näiteks Tallinna vanalinn, kus enamik hooneid on ülekrohvitud just lubimördiga. Niiviisi viimistletud sisepinnad tagavad ruumides stabiilsema õhuniiskuse. Lubjaga töödeldud pinnad on antistaatilised ja paraneb konstruktsioonide tulepüsivus.

«Lubikrohvi puhul on huvitav karboniseerumise teema. Savist on ta põhimõtteliselt väga erinev materjal, näiteks on tema keskkonnajalajälg teistsugune juba seetõttu, et lubi vajab kasutamiseks põletamist. Samas seinas olles lubi seob süsinikku,» selgitab Ruus. Lubikrohvi saab kasutada nii talumajades, linnakorterites aga ka kõrvalhoonetes. Krohvida saab erinevaid pindu ja lubi sobib ka niisketesse ruumidesse, nt keldritesse.

Kanepibetoon on unustusse vajunud vana materjal, aga viimastel aastakümnetel on seda taas kasutama hakatud ning uuritakse ka selle ehitustehnilisi omadusi. Kanepibetooni põhilised koostisosad on kanepiluu, lubjapulber, liiv ja vesi. Kanepibetooni valmistamisel segatakse lubjapulber veega ning selle tulemusel hakkab lubi taas lubjakiviks muutuma. Lisades segusse kanepiluud, saame poorse kiududega armeeritud materjali. Kanepibetooni peetakse süsiniknegatiivseks materjaliks. Nimelt neelab kanep ju kasvu ajal süsinikku ja seda vajab ka lubi karboniseerimiseks.

Paarkümmend aastat tagasi, kui inimesi hakkas rohkem huvitama säästev ehitamine ja looduslikud materjalid, võeti kasutusse paberijäätmetest valmistatav paberkrohv, mida tööstuslikult ei toodetagi. Nii on paberkrohviga seonduv jäänud säästva ehituse entusiastide pärusmaaks. Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis on paberkrohvi laboruuringutega tegeletud viis aastat vanemlektor Nele Nuti eestvedamisel.

Rahvakeeli paberkrohv on täpsemalt öeldes tselluloosi koostisega siseviimistluskrohv, kus tselluloosi allikaks on vanapaber. Paberkrohvi valmistatakse paberijäätmetest, mille koostis on erinev. Katsed paberkrohvi hallituskindlusega näitasid, et selline sein kergesti hallitama ei lähe. Tihtipeale soovitakse krohvitud seinad ka värvida ning seda teemat on ülikoolis samuti uuritud. Laborikatsed näitavad, et värvimine avaldab mõju krohvi niiskustehnilistele omadustele. See võib olla väike, kuid paistab, et mida rohkem värvikihte krohvitud seinale kanda, seda madalamaks muutub niiskuspuhverdusvõime. Jätkuvate uuringutega tahetakse välja selgitada, millised tegurid paberkrohvi niiskustehnilistele omadustele mõju avaldavad ning kas neid omadusi on võimalik parandada. Lisaks oleks vaja uurida materjali tulepüsivust ja akustilisi omadusi.