:format(webp)/nginx/o/2023/07/23/15474720t1h0305.jpg)
Pole midagi mõnusamat teadmisest, et võid end argimuredest vabaks lasta, pista kuumal suvepäeval jalad jahedasse järvevette ja lihtsalt vaadata vesiroosidel tiirutavaid kiile. Aga siis - kõll mobiilis. Häireteade koduselt turvasüsteemilt
Pole midagi mõnusamat teadmisest, et võid end argimuredest vabaks lasta, pista kuumal suvepäeval jalad jahedasse järvevette ja lihtsalt vaadata vesiroosidel tiirutavaid kiile. Aga siis - kõll mobiilis. Häireteade koduselt turvasüsteemilt
Koju kihutamise järel selgub õnneks, et kurikaeltega seekord tegemist polnud: süü oli hoopis vahetult enne lahkumist paika saanud uutel kardinatel, mis koos praokile jäänud aknast sisse tuhisenud tuulehooga liikumisanduri segadusse ajasid. Häire tekitamisega tuleb tegelikult toime ka usin ämblik, kes anduri juures võrku koob või hiirepere, kes tunneb, et ilmad hakkavad viludaks kiskuma ja tarvis oleks õuest tuppa kolida.
Turvafirma G4S Eesti andmetel on umbes 24 protsenti kõikidest häiretest valehäired ning selles on süüdi kas rikkis või hooldamata valveseadmed.
Selleks, et ei peaks tegelema põhjuseta häiretega, mis tekitaks turvatunde asemel hoopis ebamugavust, on vaja valvesüsteemi regulaarselt hooldada. Valvesüsteemi rikke korral on suurimaks ohuks see, et reaalse sissemurdmise korral süsteem tööle ei hakka ja signaal ei jõua turvafirma juhtimiskeskusesse.
Omanikud võiksid oma koduseid turvaseadmeid hooldada korra aastas. Suvekodu seadmed tuleks aga üle kontrollida nii kevadel linnast tulles, kui sügisel taas linna kolides. Seda põhjusel, et kütmata ruumides lühendavad temperatuurikõikumised ja sellest tulenev niiskus akude eluiga. Haavatavamad on sellistes tingimustes patareidega juhtmevabad andurid.
Lisaks võib ilmade jahenedes kõrge õhuniiskuse tõttu tekkida seadmetele kondensvesi, mis elektroonikaseadmetele hästi ei mõju.
Sügiseti leiavad erinevad putukad, aga ka hiired, et turvaseadmed on neile mõnusa maja eest. Kevadel kolivad nad sealt oma sodi maha jättes – lisandunud on ka tolm - taas välja.
Hiired ja rotid oskavad hästi kaableid puruks närida või tekitada häireteateid kui liikumisanduri vaatevälja satuvad. Kui otsustate närilistest aga mürksöödaga lahti saada, siis tuleb olla kindel, et ei pannud seda andurite vaatealasse, et mitte põhjustada sedasi häireteateid.
G4S Eesti turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson toonitas, et seadmete regulaarne hooldus on sama tähtis kui valvesüsteemi kasutamine. Hooldus sisaldab seadmete ülevaatust, testimist ja vajadusel reguleerimist ning puhastamist.
«Väga tähtis on lisaks valvesüsteemi kohapealsele häire rakendumisele testida signaalide jõudmist ka turvafirma juhtimiskeskusesse. Kõige paremini oskab seda teha just turvateenust osutava turvafirma tehnik,» lisas ta.
Turvafirmadel on seadmetele erinevad standardid ning selleks, et nad saaksid pakkuda parimat võimalikku teenust, on vaja, et ka seadmed toimiksid vastavalt. Ainus võimalus selles veenduda on need kas ise paigaldada või olemasolevad põhjalikult üle kontrollida.
Turvaseadmeid on soovitav klientidel endilgi aeg-ajalt testida. Igal anduril on testfuntksioon, millega saab selle töötamise kindlaks teha. Seadmed tasuks kindlasti enne pikemat äraolekut üle kontrollida. Testimisest peaks kindlasti teavitama ka turvafirmat, et ekipaaž ei sõidaks valehäire peale kohale.