Tuhaämbri verandale unustanud sauekas peab tänama naabrit, et suvemaja alles jäi

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Päästeameti statistika järgi on suvilates ja aiamajades suitsuanduritega pehmelt öeldes kehvad lood – viimase kolme aasta andmed näitavad, et töökorras suitsuandur on olemas vaid igas neljandas. Vingugaasianduritega on lood veelgi kurvemad.

Päästeamet toob olukorra tõsidusest rääkides näiteks juhtumi eelmise aasta veebruarist Harjumaal Saue vallas. Naaber nägi, et tema naaberkrundil asuva suvila sein on leekides. Kiire kõne häirekeskusesse päästis maja hullemast, päästemeeskond kustutas tulekahju ja avas seinte konstruktsioonid, et leida varjatud tulekoldeid.

Hiljem kohale jõudnud suvilaomanik selgitas, et oli jätnud kuuma tuhaga täidetud plastämbri suvila verandale – sellest saigi tulekahju alguse. «Kohustuslikud suitsu- ja vingugaasiandurid suvekodus puudusid,» märgib Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Tiina Kiil.

Ohus on 136 000 suvekodu

Maikuus läbi viidud G4Si uuringust selgub, et ohus on 136 000 inimese suvekodu, sest seal on küll tahkekütte- või gaasiseade, kuid vingugaasiandurit pole. Suitsuanduritega on seis veidi parem.

«Need suvila omanikud eiravad seadust, sest alates 2021. aastast on vinguandur sellistes majades kohustuslik,» nendib G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.

• Suvilates/maamajades on vinguandur (või suitsu- ja vinguandur) olemas 50 protsendil kõigist (2022. aastal oli 43 protsenti) ning 55 protsendil neis suvilates, kus on kasutusel tahke- või gaasiküte (2022. aastal 47-protsenti)
• Enamasti on suvilasse/maamajja paigaldatud vaid kohapeal häiret andev vinguandur (81 protsenti vastanutest). Tänapäeval oleks paslik paigaldada juba nutikas andur, mis edastab signaali reageerijatele
• Suvilates on vinguandurite kasutus aastaga oluliselt kasvanud, kuid sellegipoolest jääb nende kasutus küttekolletega suvilates madalamaks (55 protsenti) kui tahkekütte või gaasiseadmetega põhielukohtades (75 protsenti)

Allikas: Turundusanalüütika agentuuri Initiative uuring 2023

Ka Päästeameti statistikast selgub, et suvilad on tuleohus. 2020.–2022. aastal puhkes kasutuses ja osaliselt kasutuses olevates suvilates 132 tulekahju, neist 40 möödunud aastal.

Päästeameti ekspert Tiina Kiil toob viimase kolme aasta põlengute näitlikustamiseks veel natuke numbreid välja. Näiteks oli töökorras suitsuandurid olemas vaid 15 protsendil suvilates, kus möödunud aastal tulekahju puhkes.

Vingugaasianduritega on seis suvekodudes veelgi jahmatavam. Perioodil 25.05.2021–31.12.2022 oli vaid ühes suvilas, kus puhkes tulekahju, olemas töökorras vingugaasiandur.

Miks ei hoolita tuleohutusest?

G4Si tellitud uuring näitab, et suitsuanduritega olukord kõige kehvem pole. Nimelt on see olemas 90 protsendil eluhoonetest ning 94 protsendil elukohtadest, kus on tahkeküttekolded või gaasiseadmed. Kohustuslik vingugaasiandur on aga vaid 75 protsendil kodudest ning 55 protsendil suvilatest.

Mis põhjusel siis vinguanduri kohustust ei täideta? Tuul toob välja kolm levinumat põhjust:

• Vinguandurit ei plaanita suvilasse paigaldada, sest ei nähta selle järele vajadust (nii vastas 33 protsenti), kuigi tegelikult võib see päästa nii sinu elu kui ka vara
• Suvilas ei ööbita / ei köeta (nii vastas 28 protsenti)
• Vinguanduri hind

Kiil toonitab, et vingugaasiandur on nagu suitsuandur – hea abimees, kes võib õnnetuse korral päästa elu. «Ohutus algab igaühest endast ja selle osas järeleandmisi teha ei tasu.»

Suitsuandur on kohustuslik igas kodus. Vingugaasiandur on kohustuslik hoonetes, kus on tahkeküttel töötav ahi, pliit, kamin või katel. Samuti seal, kus on gaasikütteseade, nagu gaasiveeboiler või -katel.