NÄDALA RETSEPTID Augusti delikatess: vähid

Britt Rosen
Copy
Vähiliuad ehitakse tingimata tilliõisikutega. FOTO: Anna Hållams/Imagebank.sweden.se
Vähiliuad ehitakse tingimata tilliõisikutega. FOTO: Anna Hållams/Imagebank.sweden.se Foto: Anna Hållams/Imagebank.sweden.se

Septembri lõpuni peetakse Põhjamaades vähipidusid, mille kaja kandub meilegi. Kel isu vähieksootika ja selle saatesöökide järele, need saavad kokkadelt juhatust.

Vähipildiga paberist torbikmütsid peas ja pudipõlled ees, istuvad rootslased hulgakaupa augustihämaruses laternatega ehitud pika laua taga ja peavad vähisöömispidu kräftskiva’t. Peo peategelaseks on liuatäied maitseleemes punaseks keedetud vähke, mida ehivad tilliõisikud.

«Helan går» ehk «Põhjani» laulavad nad hoogsalt üht oma kuulsamat joogilaulu ja neelavad vähemalt esimese pitsi ürdise-aniisise mekiga köömneviina akvaviiti põhjani. Siis tõstetakse vähid ette ja algab õhtu põhitegevus, vähkide puhastamine ja söömine, milles rootslased on väga vilunud. Kui kange naps ei istu, pruugitakse õlut ja uuema aja nähtusena kerget valget veini.

See on suve lõpuga kokku laulatatud rahvuslik ja seltskondlik traditsioon, kus vähkidest isegi tähtsam on rituaal ja emotsioon, lapsemeelne pidutsemine ja ühised joogilaulud. Tühja need vähid kõhtu täidavad! Nagu mõnes Astrid Lind­greni lasteraamatus, räägivad need, kes rootslaste vähipeol käinud.

«Mulle on vähipidu suvelõpu ja sügise tippsündmus,» ütleb Rootsis elav Eesti juurtega Linda Sakket, Visit Stockholmi projektijuht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles