Varaste eest hoiatav nõmmekas: jõudu oli neil palju

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Rattavargusi oli tänavu juunis ja juulis 45 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Paari nädala tagune juhtum Tallinnas Nõmmel näitas, et vargad tulevad pärast esimest rattaretke tagasi ja võtavad kaasa ka muud kraami, mida esimesel korral ära viia ei saanud.

«22. juulil käis täiselujõus mehepoeg Pärnu maantee 271 ja 273 korterelamute maa-aluses garaažis luusimas ja viis minema ühe jalgratta. Samuti haaras ta kaasa ühe majaelaniku tööriistakasti, milles õnneks tööriistu sees ei olnud,» kirjutab Nõmme elanik Facebooki kogukonnagrupis.

Pätt jäi küll ühele teisele elanikule vahele, kuid rabeles end lahti ning tuli kolme päeva pärast varahommikul kella 5.30 ajal koos kahe kaaslasega tagasi, et kaasa võtta kaks elektrijalgratast. «Neil polnud akusid peal ning lisaks olid ka lukus,» kirjutab majaelanik. Kuid jõudu neil oli ja seljas need minema veeti.

Kohalik hoiatab, et uinutava elukeskkonnaga Nõmme ei ole paraku nii turvaline, kui eeldada võiks. Ta soovitab võtta kasutusele turvameetmed, et sellised kriminaalid nii lihtsalt tegutseda ei saaks.

Kuid mis oleksid efektiivsed turvameetmed? Kuidas kaherattalisi ja muud väärtuslikku pättide eest kaitsta? Politsei ja G4S annavad nõu.

Mis ripakil, see ära

G4Si standardlahenduste divisjoni direktori Tarmo Pärjala sõnul tunnevad kortermaja elanikud end tihti liiga kindlalt. Arvatakse, et majal on fonolukk ning pätid majja ei saa. Samuti mõeldakse, et kui maja ees ja sees on kaamerad, siis võivad rattad väljas vedeleda, ega keegi neid sealt ära ei varasta.

«Eeldatakse ka seda, et rattavarguste probleem puudutab vaid neid, kel on jalgrattad. Nii see paraku pole. Fakt on see, et rattavargad ei varasta ainult rattaid, vaid nad elatuvadki vargustest,» toonitab turvaekspert.

«Praegu on rattahooaeg ning see tähendab, et kõikjal vedelevad jalgrattad. Kui hooaeg läbi saab, otsitakse midagi muud, mida on lihtne ära viia,» nendib ta. Pärjala sõnul võib suvel nii mõnigi korterisse sissemurdmine ära jääda, sest trepikojast või maja eest leitakse näiteks hinnaline jalgratas. «Ei tasu ka mõelda, et minu odavat ratast keegi ei varasta. Ka 50-eurone ratas võib mõne varga jaoks olla piisavalt väärtuslik järelturul maha müümiseks.»

«Kõige rohkem varastatakse jalgrattaid avalikest kohtadest: parklatest, tänavatelt, kuid samuti trepikodadest ja koridoridest,» räägib Põhja prefektuuri Lääne-Harju jaoskonna menetlustalituse juht Raigo Prants. «Pikanäpumehed on rattaid pihta pannud ka keldritest, kinnistest hoovidest ja eluruumidest.»

Lukud ja uksed vargaid ei peata

Seda, et rattavaras ei pruugi vaid jalgrattaga ära minna, võib väita Nõmme loo ja paari teise lähimineviku näite põhjal. Juunikuu alguses varastati Pärnus kortermaja keldrist jalgratas, ehitustööriistad ja õlikanistrid. Kogukahju oli 1130 eurot.

Juunikuus varastati Kristiines kortermaja garaažist jalgratas ja võistlusuisud. Samuti selgub mitme hiljutise varguse näitel tõsiasi, et ratta- ja majalukud vargaid ei takista.

Mõni päeva tagasi, 1. augustil, varastati Pärnus Uus-Sauga tänaval kortermaja eest puu külge kinnitatud jalgratas Hexagon. Vargusega tekitatud varaline kahju on 350 eurot.

Paar nädalat enne seda, 18. juulil, sai politsei teate, et Tartus Kaunase puiesteel asuva maja trepikojast on varastatud lukustatud jalgratas Fuji. Jalgratta väärtus on 300 eurot. 26. juulil varastati Mustamäe kortermaja garaažist 1800-eurone lukustatud jalgratas.

Mis on lahendus?

Prants paneb südamele, et rattaid ei jäetaks pättidele ahvatlevalt silme alla. «Soovitame neid hoida keldrites või eluruumides. Rattaid ei tohi kindlasti hoida koridorides, kuna tulekahju korral on need takistuseks. Samuti ei soovita me jätta ratast eramaja hoovi, sest aed vargaid ei takista,» annab Prants nõu.

Ka kortermaja rõdu pole kaherattalisele turvaline koht. «Oleme näinud videot, kuidas kolmanda korruse rõdult jalgratast varastatakse. Kahe mehe koostööna roniti rõdule ning lasti sealt ratas väga kiiresti alla.»

Pärjala toonitab, et nagu mis tahes varguste puhul, kehtivad ka rattavarguste puhul kaks lihtsat tõde – kõik väärtuslik tuleb panna kinnisesse ruumi ning sinna tuleb paigaldada valvesüsteem.

Ta lisab, et videokaamera salvestused on hea materjal uurijatele ning peale selle on kaamerad preventatiivsed. «Väga efektiivne on paigaldada panipaiga uksele eraldi fonolukk. Iga elanik saab personaalse koodiga sisse ning ideaalis võiks panipaiga ruumides ka valvesüsteem olla.»