PAREM KARTA KUI KAHETSEDA ⟩ Kortermaja vajab kindlustust ka siis, kui ühistu pole laenu võtnud
10. august 2023, 14:36
/nginx/o/2023/08/10/15512678t1he041.jpg)
Selgub, et kortermaja kindlustamisele tasub mõelda ka siis, kui ühistul parasjagu ühtegi laenukohustust kaelas pole. Ütleb ju Eesti vanasõnagi, et parem karta kui kahetseda!
Käesoleva nädala algus oli Eestis tormine ja äikeseline, mis sunnib ka korteriühistuid mõtlema maja kindlustamisele juhuks, kui torm peaks viima majalt katuse või välgulöök põhjustama põlengu.
PZU Kindlustuse varakahjude grupi juhi Marge Habakuke kinnitusel kohandub korteriühistule kui juriidilisele isikule ettevõtte varakindlustus, mis kaitseb muu hulgas nii tulekahju, veeavarii, murdvarguse, vandalismi, tormi kui ka üleujutuse eest. Kui korteriühistu on võtnud näiteks renoveerimiseks laenu, siis on hoone kindlustamine kohustuslik, kuid kortermaja kindlustamisele tasub mõelda ka siis, kui ühistul laenukohustusi ei ole.
«Suvisel ajal tekitavad kortermajadele tihtilugu kahju justnimelt äikesega kaasnevad tormi-iilid, mille tagajärjel saavad eelkõige viga katused, mis halvemal juhul võivad lennata pealt koos kogu aluskonstruktsiooniga,» rääkis Habakukk ja lisas, et katuste renoveerimisel tuleb ühistutel olla eriti hoolas.
«Oleme näinud juhtumeid, kus katuse eterniit on asendatud plekiga, kuid aluskonstruktsioon jäetud muutmata ja täiendavad kinnituskohad tegemata. Kuna plekk on eterniidist kergem ja võtab hõlpsasti tuule alla, siis ongi katus majalt lendu läinud,» lisas ta.
Esmaspäeval Saaremaad tabanud hiidrahe valguses tõi Habakukk välja, et kui kortermaja on kindlustatud, siis vastava kaitse olemasolul hüvitab kindlustus ka rahekahjud, olgu siis viga saanud katus, aknad või fassaad. «Rahe näol on sarnaselt paduvihma ja tormiga samuti tegemist loodusjõuga, mille tekitatud kahjude vastu on võimalik korteriühistul ennast kindlustada. Kindlustuse puudumisel võib rahekahjude kõrvaldamine minna ühistule ja maja elanikele üsna kalliks,» rääkis ta.
Habakuke sõnul on kindlustuse mõistes tormina käsitletav tuulepuhang, mille tugevus on vähemalt 18 meetrit sekundis, kuid äikese ajal võib tuulekiirus olla sellest isegi üle kahe korra suurem ja esmaspäeval mõõdeti Sõrves, Kuusikul ning Pärnus tuule kiiruseks vastavalt 29, 26 ja 24 meetrit sekundis.
«Kui tuule kiirust pole võimalik kindlaks määrata, siis peetakse tormiks tuult, mis on tekitanud kindlustuskoha ümbruses laitmatus seisukorras olevatele ehitistele või esemetele kahju,» sõnas ta. Samuti loetakse tormikahjuks selliseid kindlustatud eseme kahjustusi, mis said tekkida üksnes tormi tagajärjel.
Kuna ühe äikesetormi ajal võib taevast lühikese aja jooksul alla sadada ka väga suur kogus vett, siis võib korteriühistul minna tarvis kindlustuskaitset üleujutuse vastu.
«Näiteks võib paduvihma tagajärjel tungida vesi hoone keldrisse ja tekitada seal olulist kahju nii varale kui ka erinevatele tehnosüsteemidele, kusjuures uputus võib tabada maja pigem mitte tänavalt, vaid hoopis kanalisatsiooni kaudu, näiteks võib keldrikorrusel asuva duširuumi trapp või ka näiteks WC-pott «tagurpidi» tööle hakata,» märkis Habakukk. Selleks, et ootamatult suure vihmasaju korral vesi «altpoolt» hoonesse ei tungiks, peaks kanalisatsioon kindlasti olema varustatud tagasilöögiklappidega, mis ei lase veel «vales» suunas voolata,» lisas ta.
Kõige sagedasemad kindlustuskahjud, täpsemalt umbes pooled, on korteriühistute puhul siiski seotud erinevate torude lekkimisega, sellele järgnevad umbes kolmandikul juhtudest katuste ja fassaadi kaudu hoonesse tunginud vee kahjustused. «Nii maja tehnovõrgud kui ka fassaad ja katus vajavad regulaarset kontrolli ja hooldust, et võimalikud kahjustused juba varakult avastada ja suurem kahju ära hoida,» toonitas Habakukk.