Eesti elektroonikakaupleja on kümne aastaga remontinud uskumatu hulga tooteid

Pilt on illustreeriv. Foto: Euronics

Vajadus elektroonikaseadmete remondi ja hoolduse järele on viimase kümnendi jooksul suurenenud, ühelt poolt ostavad eestlased üha rohkem seadmeid ning teisalt on ühiskond muutumas aina keskkonnateadlikumaks. Ka Euroopa Komisjon töötab uue direktiivi kallal, et suunata inimesi asjade äraviskamise asemel neid eelkõige parandama.

Euronicsi hoolduse ja remondiga tegelev järelteeninduse meeskond on kümne aastaga ära lahendanud üle 300 000 elektroonikaseadmega seotud juhtumi ning spetsiaalne tehnikaseadmete kiirabi on teinud üle 18 000 väljakutse. Üle Eesti töötav ekipaaž on jõudnud kõikjale Eestimaale, teiste seas on remontimas käidud koguni Muhus ja Piirissaarel.

Euronicsi järelteenindus seati sisse Eestis sisse aastal 2003, eesmärgiga pikendada elektroonikaseadmete eluiga. Piirkonnas ainulaadne kiirabiteenus loodi ligi kümme aastat tagasi, et lahendada katkiste masinate ja elektroonikaseadmete kiireloomulisi juhtumeid. Järelteeninduse meeskonnas töötab täna 42 inimest, kes jagunevad remondiüksuse, veatuvastus- ehk kiirabiüksuse ning klienditoe vahel.

Selle asemel, et katkine seade ära visata või uue vastu vahetada, saab Euronicsi järelteeninduse osakonna juhi Meelis Soasepa sõnul selle eluiga õigel ajal ja viisil remontides aastate võrra pikendada.

«Ideaalis saavad probleemid lahenduse telefoni teel. Pooleldi naljatledes võib öelda, et meie suurim soov on, et inimesed ei peakski meiega kunagi kohtuma. Kui telefoni teel ei ole klientide muresid võimalik lahendada, saadab dispetšer kohale kiirabi, kes probleemi tuvastama läheb ja kohapeal lahendama asub,» kommenteeris Meelis Soasepp, kelle sõnul enamikul juhtudest saavad probleemid sel moel ka lahendatud. Kui probleem on ulatuslikum, võetakse elektroonikaseade teenindusse kaasa ning tehnikud vaatavad selle remondikojas üle.

Kõige sagedasemad telefonikõned või väljakutsed on seotud seadmete ühilduvusega, aga levinud mure on ka seadmete lukustamine. «Enim helistatavad meie klienditoele inimesed, kes on hädas erinevatel aegadel ostetud seadmete, näiteks teleri ja kõlarite ühilduvusega. Palju on ka näiteks olukordi, kus inimesed on pliidile lapseluku peale pannud, ega oska seda enam maha võtta. Oleme käinud ka suuri kodumasinaid loodi panemas,» rääkis Soasepp ning ütles, et suurtest kodumasinatest üks populaarsem kiirabi väljasõidu põhjus on pesumasinad ning nende kasutamise tagajärjel tekkinud ummistused.

Meelis Soasepa sõnul on järelteenindus kümnendi jooksul küpsenud terviklikuks teenuseks. «Töötatud aja jooksul on olnud aega teenust pidevalt täiustada. Näiteks algselt üksnes kojuveo- ja paigaldusteenusest kasvas välja kiirabiteenus, mis on täna mulle teadaolevalt naaberriikides ainus omataoline. Monitoorime, optimeerime, kuulame klientide tagasisidet – iga aastaga tahame inimeste jaoks pakkuda aina ökonoomsemat ja mugavamat teenust,» lisas ta.

Aastas lahendab järelteeninduse meeskond keskmiselt 30 tuhat juhtumit ning päevas on selliseid juhtumeid kuni 100, kiirabiekipaažil on päevas väljakutseid kuni seitse.