Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

PUUST JA PUNASEKS Millised võimalused on noorel soetada kinnisvara?

Copy
Enne laenulepingu sõlmimist on tähtis uurida hoolikalt erinevate pankade pakkumisi.
Enne laenulepingu sõlmimist on tähtis uurida hoolikalt erinevate pankade pakkumisi. Foto: Shutterstock

Üüriturul on viimaste aastate ühed heitlikumad ajad: hinnatõus mõjutab kinnisvarapakkumisi ja üürihuviliste võimekust ning igasügisene tudengite tormijooks turu parimatele pakkumistele omakorda suurendab nõudlust.

Oma elamise soetamine võib tunduda paljudele noortele helesinise unistusena. Kuidas noor, alles tööturule sisenenud inimene, saab planeerida oma kodu soetamist, selgitab SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe.

«Tänavu kevadel korraldatud uuringu järgi säästab igakuiselt raha 79 protsenti Eesti noortest,» ütles Koplimäe. Ta tõi välja, et kodu ostmine on levinuim põhjus, miks 18–29-aastased iga kuu raha kõrvale panevad: 37 protsenti noortest tõi selle esile oma kogumiseesmärgina.

Tavapäraselt ostavad noored Eestis oma esimese kinnisvara kodulaenuga ning selleks tuleb täita mitmeid tingimusi: stabiilne sissetulek, hea krediidiajalugu, sobiv tagatis ja teatav omafinantseering on vajalikud igal juhul. «Enne laenulepingu sõlmimist on tähtis uurida hoolikalt erinevate pankade pakkumisi ja võrrelda nende tingimusi – otsusega ei tohiks kiirustada, mõistlik on võtta aega, et teha kaalutletud valik. Kodulaen on pikaajaline kohustus, seega on oluline olla hästi informeeritud,» rõhutas Koplimäe.

Nullist sajani ehk kui sissemakse summa puudub

Enne kui taotleda kinnisvaraostuks kodulaenu, võiks olla kogutud vähemalt 10 protsenti ostetava kodu väärtusest. Üldjuhul on hea tava vähemalt 15 protsendi olemasolu, kuid kuuludes noore pere või noore spetsialisti sihtrühma, on võimalik taotleda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) eluasemelaenu käendust, millega saab omafinantseering olla ka väiksem.

Kasulik on pöörduda otse panga poole ja uurida, millised on võimalused väiksema omaosalusega laenu saada.

«Täiesti ilma sissemakseta laenu siiski ei saa ning esmane omaosalus tuleks ise kokku koguda. Selleks on oluline mõista oma finantsolukorda ja teha realistlik plaan edasisteks sammudeks, kuidas sissemakse summa kokku saada. Rahalise omaosaluse puudumisel on võimalik laenu taotleda ka mõne muu kinnisvaraobjekti, näiteks vanematele kuuluva korteri või maja tagatisel,» ütles Koplimäe.

Kui koduostuks vajalik sissemakse on olemas

Kui arvestatav summa koduostu omaosalust on olemas, siis see on juba pool võitu. Mõistagi vaadatakse ka taotleja üldist maksevõimet ja hinnatakse, kas ollakse suutelised iga kuu laenu tagasimakseid tegema. Muu hulgas jälgitakse, et kliendi kohustuste hulk ei läheks sissetulekutega võrreldes liiga suureks.

«Kui pangalaenu taotlejal on need tingimused täidetud, siis on võimalik pöörduda panga poole konkreetse kodulaenu sooviga. Kodulaenu saab taotleda maksimaalselt 30 aastaks ning see tähendab, et pangale tuleb tasuda iga kuu kindlaks määratud summa. See toimub umbes samamoodi nagu siis, kui maksad korteriomanikule üüri, kuid nüüd maksad hoopis pangale ja lõpuks saab kodu päriselt endale,» lausus Koplimäe.

Kodulaen kui kauge perspektiiv

Isegi kui praegu kodulaenu sissemakse ja võimalus oma esimest kinnisvara osta veel puuduvad, siis ei tasu pead norgu lasta. Tähtis on teadmine, mida on tarvis, ja eesmärgi seadmine, kuhu soovitakse jõuda.

«Kui plaan on osta kinnisvara mõne aasta pärast, tuleks hakata selleks valmistuma juba varakult. Üks võimalus on luua spetsiaalne kogumishoius, kuhu saab oma tulevase kodu jaoks regulaarselt raha koguda. See on koduostuks raha kogumiseks mõistlik lahendus, sest hoiustades kasvatab raha ennast ise ning nii koguneb sissemakse summa isegi pisut kiiremini,» tõi Koplimäe välja.

Ta soovitab paika panna selged eesmärgid ja neid ka iga kuu järgida. «Tasub üle vaadata oma igapäevased harjumused ning leida võimalusi, kust saab raha säästa. Hoida meeles, et iga kogutud euro viib lähemale oma unistuste kodule,» nentis Koplimäe.

Tagasi üles