Üldiselt on pikalt räägitud, et eluasemelaen on odav ning tänane igakuine laenumakse tundub lepingu pikkust ja inflatsiooni arvestades juba mõne aasta pärast oluliselt väiksem. Samas võivad tänavused intressimäärade tõusud panna inimesi selles väites kahtlema. Muidugi tuleb arvestada, et kuue kuu keskmine euribor, millega enamik kodulaene on seotud, ei jää kõrgeks igavesti, kuid sellegipoolest on laenu ennetähtaegne tasumine kliendi jaoks alati võimalik.
Kas vaba raha saaks kasutada millegi muu jaoks?
Esmalt tasuks vaba raha tekkimisel mõelda säästupuhvrile ja sellega kaasnevale turvatundele. Swedbanki finantstervise indeksi kohaselt on Eesti elanike olukord pingeline, mis on peamiselt tingitud vähestest säästudest, turvavõrgustiku puudumisest ning ebakindlustundest pensionipõlvele pärast. Vaid 29 protsendil elanikel on rahatagavara, mis on vähemalt leibkonna kolme kuu sissetuleku suurune. Seega vaba raha tekkimisel tuleks kõigepealt mõelda, et äkki võiks seda hoida raskemate aegade jaoks.
Teiseks tuleks enne eluasemelaenu ennetähtaegset tasumist vaadata üle muud finantskohustused. Näiteks on mõistlikum tasuda eelisjärjekorras kõrgema intressiga väiksemad laenud või järelmaksud. Kui aga muid kohustusi pole ning kõrvale on pandud juba soovitatud vähemalt kolme kuu suurune säästupuhver, siis tuleks mõelda, kas eluasemelaenu ennetähtaegse tasumisega võidaks rohkem, kui sama rahasumma investeerimisega.
Kui investeerimisel oleks teenitud tootlus kõrgem, siis on mõistlikum otsustada selle kasuks, kui mitte, siis on mõistlikum eluasemelaen kas täielikult või osaliselt tagasi maksta. Samas tuleb meeles pidada, et investeerides on oht ka tehtud investeeringut ilma jääda. Samuti tasuks vaadata pakutavaid hoiusevõimalusi, sest intresside tõusuga on ka hoiused muutunud taas heaks võimaluseks sääste kasvatada.