Koolilõunast alati ei piisa! Toitumisnõustaja selgitab, milliseid vahepalu lapsele kooli kaasa pakkida

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Suvi lendas märkamatult mööda ning kohe on käes 1. september. Lapsed naasevad unustatud igapäevarutiini juurde, milleks on koolis, trennis ja huviringides käimine. Selleks, et energiat oleks piisavalt, selgitab diplomeeritud toitumisnõustaja Olga Lubina, milliseid näkse lapsele kooli kaasa pakkida.

«Mõnikord kestavad tunnid pärastlõunani, mistõttu ei pruugi lapse koolilõunast piisata. Vahepalad on vajalikud ka siis, kui laps läheb kohe pärast kooli mõnd huvitegevust tegema, trenni või üritusele,» räägib Lubina TVNETile.

Ekspert kutsub lapsevanemaid üles hindama, kas laps saab iga nelja tunni tagant süüa. Näiteks kui laps sööb hommikusööki umbes kell seitse ja lõunasööki umbes kell üks päeval, võiks enne lõunasööki mõelda suupistele. Seevastu kui lapse lõunasöök on kell üksteist, aga pärast seda läheb ta trenni, tuleks kella kolme paiku päeval miskit hamba alla saada. Vahepalade tüüp ja kogus oleneb sellest, kui näljane laps on: mõnele piisab puuviljast ja pähkli-puuviljabatoonist, aga teine soovib midagi rammusamat.

«Toidukorda planeerides pidage meeles valgurikkaid toiduaineid, nagu pähkleid, seemneid, liha, kala, muna, juustu ja kodujuustu. Eine peaks sisaldama ka liitsüsivesikuid, mida leidub täisteraleivas, pastas jne. Universaalne võimalus neid tooteid lapsele pakkuda on vrapis või kukliga, sest sinna saab panna kõik mainitud tooted, näiteks võib teha lapsele vrapi muna, paprika, salatilehtede ja toorjuustuga. Kui laps piimatooteid ei tarbi, võib toorjuustu asendada hummusega. Kuklit võib teha ka pähklivõi ja puuviljade või marjadega. Paljud võtavad salati karbiga kaasa, sellise kaasavõetava eine saab teismeline ise valmistada, lisades salatisse oma lemmiktooteid, näiteks kikerherneid, spinatit, kirsstomatit, kurki, muna ja oliiviõli.»

Samuti võib õpilasele pakkuda kaasa võtmiseks lisaaineteta joogijogurtit, millele võib ise lisada puuvilju ja pähkleid. Lapsed, kes piimatooteid ei tarbi, võivad joogijogurti asendada mõne fermenteeritud veganitootega, näiteks tatrakeefiriga.

«Selleks, et olukorrad, kus lapsel pole kaasavõetavat snäkki, oleks võimalikult harvad, tuleks nii lastel endil kui ka vanematel meeles pidada õigel ajal toit valmistada ja vajalikud asjad osta. Kui lapsel näksimist kaasa võtta ei ole, siis suure tõenäosusega ostab laps koolist või poest magusaid või soolaseid toite, mis on rikkad küllastunud rasvade ja suhkrute poolest ning ei taga lapse organismile vajalikke mikro- ja makrotoitaineid, mis aitavad tal kasvada ja areneda,» räägib toitumisnõustaja.