Britta Kuus: kuidas kujuneb notari tasu ja kes peaks selle kulu kandma?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Notari tasu on tasu, mida notar küsib oma ametitegevuste läbiviimise eest. Mis mõjutab selle suurust ehk kuidas see täpsemalt kujuneb? Kelle kanda jääb see kulu kinnisvaratehingut tehes? Arco Vara kutseline maakler Britta Kuus selgitab kõik lahti.

Notari tasu tuleneb Eestis seadusest ning see jaguneb kaheks: kindlaks määratud tasu ning tehinguväärtusest sõltuv tasu. Notari tasu on kõigis notaribüroodes samasugune.

Notari teenus on oluline selleks, et kõik kinnisvaratehingud oleksid turvalised, välistamaks pettused nii müügihinna kui ka juriidilise ebakorrektsuse osas – tagantjärele oleks kas ostjal või müüjal väga keeruline õiglust jalule seada.

Kuna notarid peavad ametit enda nimel ning riik on neile delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise, siis on notaritel ligipääs kõikidele võimalikele registritele ning infoallikatele, et kontrollida tehingu tõesust ning tagada osapooltele turvaline tehing.

Kuidas kujuneb notari tasu?

Kinnisvaratehingute puhul ei võeta notari tasu arvutamisel arvesse tehingu ettevalmistamiseks ning läbiviimiseks kulunud aega, see tähendab, et tunniarvestust ei tehta.

Kinnisvaratehingud liigituvad tehinguväärtusest sõltuvate tasude hulka. Tehinguväärtuseks võetakse asja hind, mille on tehingu toimumise hetkeks avaldanud toimingut taotlevad isikud.

Juhul, kui tehingut taotlevad isikud ei oska asjale hinda määrata või tundub hind tavapärasest madalam, et näiteks näilikult notari tasu pealt kokku hoida, siis võetakse tehinguväärtuse aluseks muudest allikatest saadud info (näiteks maa maksustamise hind, hüpoteegi suurus, kindlustussumma vms).

Samas on seadus kehtestanud ka mõned alam- ning ülemmäärad: kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 6391 eurot, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 1278 eurot, kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa (näiteks erastatud korter) minimaalväärtuseks 3800 eurot ning abieluvara minimaalseks väärtuseks 6391 eurot. Absoluutseks ülempiiriks loetakse kõigi toimingute puhul 6 390 000 eurot.

Tasu arvutatakse seaduses toodud tabeli alusel, kuid tuleb arvestada sellega, et tabelis toodud summa on ühepoolsete tehingute tasu (näiteks kinnisvara müügilepingust taganemise avalduse tasu), mitmepoolse tehingu korral (kõik kinnisvara müügilepingud) tuleb tabelis toodud summa korrutada kahega.

Lisaks tehinguväärtusele peab notari tasu hulka arvestama hüpoteegi kustutamise, seadmise või loovutamise tasu. Hüpoteegiga seotud tasu maksab see, kes kannet soovib. Hüpoteegi seadmisel ja kustutamisel on tehinguväärtus 2/3 hüpoteegi summast.

Notari tasu ei määrata kindla protsendina tehinguväärtusest ja see väheneb proportsionaalselt: mida suurem on tehingu väärtus, seda väiksema protsendi sellest moodustab notari tasu. Notari tasu tehinguväärtuste tabeli leiab notari tasu seaduse 3. osast §-st 22. Kõikidele seaduses olevatele summadele lisandub käibemaks.

Tehinguväärtuse tasu ning hüpoteegiga seotud tasu moodustavadki enamiku notari tasust. Võivad lisanduda mõned väiksemad summad, näiteks tehingu tõestamise tasu juhul, kui tehing viiakse läbi internetis kaugtõestamise teel.

Kelle kanda jääb notaritasu?

Kui tehingus on mitu osapoolt, siis seadus ei määra, kes neist on kohustatud notari tasu maksma. Seaduse järgi peab selle maksma tehingu taotleja ehk mitmepoolse tehingu korral on kõik tehingus osalejad selle taotlejad. On välja kujunenud hea tava, et müügitehinguga seotud kulud maksavad ostja ning müüja võrdsetes osades ehk suhtes 50/50.

Juhul, kui hüpoteegi seadmine või kustutamine on vajalik ainult ühele osapoolele, siis kannab selle tasu asjast huvitatud osapool. Kui aga näiteks hüpoteek loovutatakse ostjale, siis üldjuhul jagatakse tasu pooleks.

Sellist jaotust näeb ette hea tava. Sellegipoolest on aeg-ajalt tehinguid, kus osapooled on kokku leppinud, et tasu maksab täies ulatuses kas ainult ostja või hoopis müüja. Seda sellepärast, et vahel on notari tasu summa kaudselt kinnisvaratehingu osa. Seda varianti võib esineda, kui näiteks müüja teeb suurema allahindluse, aga vastu ootab ostjalt notari tasu tasumist täies mahus.

Tasuda tuleb ka riigilõiv

Kinnisvaraga seotud toimingute eest tuleb ostjal tasuda ka riigilõivu, üldjuhul kannete tegemisel kinnistusraamatusse. Riigilõivu määradega saab tutvuda riigilõivuseaduses.

Kinnistusraamatu kanne on oluline selleks, et ostja saaks lõplikult uue kinnisvara omanikuks.

Samamoodi märgitakse kandega seatud, kustutatud või loovutatud hüpoteekide summad ning kelle kasuks need on tehtud.