Lisaks sellele on kulleritöö võimaldanud mul rohkem ennast arendada. Näiteks olen saanud mitmeid arendavaid raamatuid lugeda, sest otsustasin, et veedan kõik vaiksemad hetked lugedes.
Samuti saan end paremas vormis hoida. Kulleritööd tehes olen võtnud kümme kilo alla. Kui ikka viiendale korrusele päevas mõnikord kümme korda käid ja kogu aeg tellimusi ühest kohast teise viid, siis see hoiab hästi vormis.
Kulleritöö sisendab minusse ka palju positiivsust. Näen iga päev, kuidas inimesed rõõmustavad sellepärast, et ma nende juurde jõudsin. See õnnelikkus peegeldub nende nägudelt eriti just tööpäeva lõpus kella viie ajal, kui inimesed on töölt koju jõudnud ja on väsinud ning näljased. Kui nad näevad mind saabumas, siis see rõõm nende näol on nii ehe, et see teeb ka mind õnnelikuks.
Kas kulleritöös on ka midagi eriti naljakat ette tulnud?
Neid lugusid on täitsa mitu, näiteks mitmed toidukohad Viljandis juba teavad, et olen kuller. Ükskord, kui ma endale ise toitu tellisin ja sellele restorani järgi läksin, siis teenindaja ütles kohe: «Oi kui hea, Heleri, et sa siin oled,» ja tahtis mulle Wolti tellimust kätte anda. Pidin talle väikse pettumuse valmistama ja ütlema, et ma tulin siiski vaid enda tellimusele järgi, ja teine tellimus jäi sellel korral mõnda teist kullerit ootama.
Vahepeal tuleb ette ka selliseid huvitavamaid juhtumeid klientidega. Näiteks ükskord võtsin ühest Hiina restoranist päris suure tellimuse peale. Kui sellega kliendi ukse taha jõudsin, siis oli pererahvas nii õnnelik ja heas mõttes jahmunud, et ma nii kiiresti tulin, et nad kutsusid mind söögilauda. Neil olid ootamatult külalised tulnud ja polnud mitte midagi lauale panna, seega olid nad olnud tellimust oodates üsna ärevil ning minu saabumisel peegeldus see kergendus ja tänulikkuse tunne nende nägudel. Pidin siiski vabandama ja ütlema, et ma tahan ka teisi inimesi rõõmustada ning pean ka järgmistele klientidele tellimused kiirelt kohale viima.