:format(webp)/nginx/o/2023/09/11/15585120t1h879c.jpg)
Vannituba on köögi kõrval üks suuremaid investeeringuid, mida kodu sisustades tehakse. Et vannituba pakuks rõõmu ka aastaid hiljem, tuleb seda planeerides panna rõhku detailidele ja kvaliteedile – nii aitab see kinnisvara väärtust hoida ka siis, kui sisustustrendid vahetuvad. Nõuandeid vannitoa kujundamiseks jagab Miston Capitali arendusjuht Kuldar Kirikal.
Nii uusarendustes kui ka vanemates majades algab vannitoa sisekujunduse läbimõtlemine ruumi ja selle planeeringu hindamisest. Võimalusel tasub vannituba planeerida nii, et seal akent ei oleks – see aitab toas ruumi maksimaalselt ära kasutada. Seejärel tuleb arvestada, kuidas saaks ruumis paigutada sanitaartehnika – millistes seintes saaks olla dušš, wc-pott, kraanikauss? Kindlasti tuleb esmase planeerimise käigus arvestada, et kõikidel seadmetel on paigaldamiseks kindlad nõuded, näiteks kaugus seinast või teistest esemetest.
Oleme arenduste vannitube planeerides näinud, et on kolme tüüpi eelistusi: osad inimesed soovivad kindlalt, et vannitoas saun oleks, teised soovivad sauna arvelt pigem suurema vannitoa ehitada ning kolmandatel pole kindlat eelistust. Sellegipoolest on meie kogemuse põhjal näha, et suures, vähemalt neljatoalises korteris peetakse sauna olemasolu elementaarseks.
Ideaalne sauna suurus võiks korteris jääda 2,5 ning 3,5 ruutmeetri vahemikku. Väga oluline on ka selle visuaalne väljanägemine – laudise ja lavade puhul on valikus erineva tonaalsusega variandid, mille seast endale sobivaim valida. Soovitan panna rõhku sellele, et saunalaudis oleks naturaalsest materjalist. Ruumile avaruse andmiseks on võimalik ehitada saunaruumi seinad osaliselt klaasist – see jääb ka disainilt kaunis. Kerise valikul tasub eelistada kaugjuhitavaid ja automatiseeritud lahendusi – see aitab energiakuludelt kokku hoida ning vähendab kerise sisseunustamise ohtu.
Siselahenduste osas on inimeste maitsed väga erinevad – peamine erinevus tekib selle osas, kas vannituppa soovitakse kontrasti või mitte. Seepärast on vannitoa sisekujunduse valikus üldiselt hele ja tume pakett. On kliente, kes soovivad võimalikult heledaid ja ühtlaseid lahendusi. Teised soovivad näiteks heledat vannituba, aga tumedat sanitaartehnikat – on erinevaid valikuvariante.
Sellegipoolest on näha, et inimeste maitse on ajas muutunud – eelistatakse tumedaid lahendusi, mis jätavad luksuslikuma üldmulje. Uuemates korterites on mustad ja tumedad detailid väga levinud. Tumeda paketi puhul kasutatakse vannitoas tumedamaid plaate, segisteid ja muid detaile – see annab vannitoale iseloomu ja eristuvuse.
Ka vannitoa plaatide valikul võetakse uusarendustes tihti aluseks hele ja tume variant. Soovitan välistada soojad, beežikad plaadid – kui kasutada beeži, siis pigem jahedat, mis mõjub värskena. Loomulikult on oluline ka vannitoa sisekujunduse eelarve, kuid selle kõrval tasub hinnata, kas valitud plaadid sulle päriselt meeldivad – sama põhimõtet järgime ka uusarendustes.
Kui varasemalt oli vannitoa sisustamisel, eriti kraanikausi, vanni ja muu sanitaartehnika valimisel bränd üks põhilisi argumente, siis nüüd on selle olulisus vähenenud. Vannituba peab olema mõnus ja modernne, mitte tingimata kallis. Näiteks Mistoni arendustes oleme kasutanud palju Itaalia keraamikat – see ei pruugi alati tähendada, et tulemus oleks odavam, aga valikuvõimalusi on rohkem. Meie eelistame sanitaartehnika valikul sirgjoonelisust, konkreetsust ja lihtsust. Viimane peegeldub ka selles, et näiteks segistite puhul eelistavad inimesed aina enam minimalistlikku, seinasisest lahendust.
Väga paljudes vannitubades kasutatakse elektrikütet, mis on kulukas lahendus. Kui võimalik, tasub selle asemel eelistada vesipõrandakütet. Tihti peljatakse, et majas lülitatakse suvel küte välja ning siis on vannitoas külm – uutes majades enam sellist lahendust ei kasutata, vaid jääb võimalus ka suvel ruumipõhiselt kütet reguleerida ning hoida vannituba stabiilselt soojana. Vesipõrandaküte on kindlasti kuluefektiivsem lahendus, sest eraldi elektrikulusid sellega ei kaasne.
Pärast vannitoa valmimist on oluline selle korrektne hooldamine, unustamata sealjuures ka väiksemaid detaile, näiteks vuugivahesid või dušisegistit. On iga inimese enda otsus, kui tihti tema vannituba remonti vajab, kuid enamasti uuendatakse vannituba põhjalikumalt iga 14 aasta järel. Tuleb arvestada, et vannitoa kapitaalremondi eelarve võib jääda ligikaudu 8–10 tuhande euro juurde. Kui aga sisekujundus põhjalikult läbi mõelda ning hiljem ruumi korralikult hooldada, püsib vannituba kaua värske ja trendikana.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)