/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/09/12/15587429t1h76f2.jpg)
Selgub, et suur osa elanikkonnast pole kuigi kindlad, kas tunneksid toidualase väärinfo ära, kui peaksid sellega kokku puutuma.
USKUMATU ⟩ Eestlane on toidualase väärinfo eristamises üpris vilets
Euroopa Toiduteabe Nõukogu algatas toidu- ja terviseteaduse alase kirjaoskuse suurendamise kampaania rõhutamaks selle rolli üldsuse teadlike toitumis- ja elustiilivalikute tegemisel. Kampaania peamine eesmärk on luua tervislikum ja kestlikum ühiskond.
2022. aasta Eurobaromeetri uuringust selgub, et avalik-õiguslikud tele- ja raadiojaamad on 49 protsendi vastanute puhul peamised usaldusväärsed uudiste allikad ELis, millele järgnevad ajakirjandus (39 protsenti) ning seejärel eraõiguslikud tele- ja raadiojaamad (27 protsenti). Hoolimata sellest usaldusest tekitavad võimalikud teadusfaktide moonutamised ja sagedased ülilihtsustatud või sensatsioonilised reportaažid ebakindlust ning vähendavad usaldust autentse teadusteabe vastu.
Euroopa Toiduteabe Nõukogu kaardistas oma uuringus riigid, mille kodanikud tunnevad end desinformatsiooni tuvastamise suhtes ebakindlamalt. Kõige ebakindlamalt tunnevad ennast Eesti ja Poola riigi kodanikud: mõlemas riigis pole umbes 40 protsenti elanikkonnast kuigi kindlad või üldse kindlad, kas nad tunnevad väärinfo ära, kui peaksid sellega kokku puutuma.