UURING SELGITAB ⟩ Kui palju võiks maksta su järgmine eluase

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Swedbanki uuringu tulemused heidavad valgust eestlaste koduostuplaanidele.

Swedbanki jätkusuutlikkuse uuringust selgus, et Eesti elanikud arvestavad järgmise eluaseme ostul märkimisväärselt suurema eelarvega kui Läti või Leedu elanikud ning arvatakse, et järgmise kodu hind jääb vahemikku 150 000-200 000 eurot.

Uuringust selgus, et enamik ehk 74 protsenti Eesti, 77 protsenti Läti ja 79 protsenti Leedu elanikest elab oma korteris või majas. Pereliikmele kuuluvas elamus elab ligi 14 protsenti ning eluaset rendib umbes kümnendik elanikest. Suurem osa inimestest elab seejuures kodus, mis ehitati enne 2000. aastat. Võrreldes teiste Balti riikidega arvavad eestlased rohkem ehk 57 protsenti vastanutest, et nende kodu rahaline väärtus tõuseb järgmise kolme aasta jooksul. Võrdluseks Lätis ja Leedus prognoosib eluaseme hinnakasvu vastavalt 51 protsenti ja 48 protsenti elanikest.

Iga viies Baltikumi elanik plaanib osta uut eluaset, kusjuures pooled neist sooviks seda teha järgmise kolme aasta jooksul. Eesti elanikke motiveerib enim soov suurema ruumi järele, 41 protsenti elanikest sooviks tulevikus elada eramaja ning 35 protsenti tahaksid elada ökonoomsemas kodus, kus on parem energiaklass. 34 protsenti elanikest sooviksid modernsemaid eluruume. Antud tulemused on sarnased ka teistes Balti riikides, ainsa erinevusena soovivad paljud Leedu elanikud, et uus eluase asuks ka vaiksemas piirkonnas.

Uue kodu valiku puhul vaatavad kõigi kolme riigi kodanikud enim hinda, kvaliteeti ja asukohta. Vähemolulised on energiaefektiivsus ja kaugus töökohast. Kusjuures 53 protsenti Eesti elanikest tahaks elada Tallinnas või selle lähiümbruses ning 32 protsenti muus suuremas linnas. 16 protsenti sooviks elada maakohas ning seda eelistavad enim inimesed vanuses 25-35 ning 65-74 aastat.

«Hinna, kvaliteedi ja asukoha vaatamine on mõistetav, sest sellest sõltub kinnisvara likviidsus, mis mängib olulist rolli eluasemelaenu taotlemisel. Huvitav on näha, et noored ehk 25-35-aastased soovivad samuti elada linnast väljas. Seda võib selgitada kaugtöö populaarsuse kasvu ning kontoris käimise vähenemisega ehk inimesed saavad elada ja töötada, kus nad soovivad,» ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Eesti elanikest 22 protsenti arvab, et nende järgmine kodu maksab 150 000- 200 000 eurot, 13 protsenti leiab, et hind jääb 200 000 ja 300 000 vahele ning 5 protsenti leiab, et eluaseme hind ületab 300 000 eurot. Lätis ja Leedus on ootus hinnale oluliselt väiksem, näiteks Läti elanikud arvavad enim, et hind jääb 30 000-100 000 euro vahele ja Leedus arvatakse, et uus kinnisvara maksab 60 000-150 000 eurot.

«Antud tulemus on vastavuses kinnisvara hinnaga – Läti ja Leedu kinnisvara on Eesti omast märksa soodsam, näiteks keskmine korteri ruutmeetri hind teises kvartalis sellel aastal oli Riias 2278 eurot, Vilniuses 2829 eurot ning Eestis 2461 eurot,» ütles Pärgma. Neid, kes ostaksid järgmise eluaseme oma raha eest, on vähe ehk ligi 12 protsenti ning enamik ehk 88 protsenti kasutaksid selleks eluasemelaenu.