/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/09/18/15599687t1ha0fd.jpg)
Päikesepaneelide hullus on toonud lauale hulga tuleohutuse probleeme.
EKSPERT ⟩ Kodune päikesepark võib olla väga tuleohtlik! Väldi neid 3 levinud viga (1)
Kerkinud energiahinnad on pannud eestlased massiliselt koju päikesepaneele paigaldama, aga tihti ei mõelda tuleohutusele ja tehakse eluohtlikke vigu. Viking Security tuleohutuse juht Jaan Aia soovitab, kuidas rängemaid riske vältida.
Aia sõnul oli juba eelmise aasta lõpus Elektrilevi jaotusvõrgus kokku üle 15 000 päikesejaama, neist enamik ilmselgelt väikesed ja eeskätt ise koju elektri tootmiseks mõeldud. Eesti Energia andmetel on Eestis elaniku kohta rohkem päikeseelektri tootmisvõimsust kui Hispaanias, Kreekas või Portugalis.
«Seega kodu katusele päikesepaneelide püstitamisest on Eestis saanud peaaegu rahvussport, samas kahjuks liiga tihti ei teadvustata, et päikesepaneelid võivad endast kujutada ka arvestatavat tuleohtu,» nentis Aia.
Eksperdi sõnul on selline ekslik esmatunnetus isegi mõneti arusaadav, sest erinevalt näiteks gaasiküttest ei ole päikesest energia saamisel ju üheski etapis mängus elav tuli.
«Samas on Eestis üheks peamiseks tulekahjude allikaks just elektriseadmed. Päikesepaneelid on ülivõimas elektrisüsteem, kust rikke korral vallanduv energia võib kergesti süüdata kogu maja,» selgitas ekspert.
Aia sõnul näitavad Saksamaal ja Suurbritannias läbi viidud hiljutised uuringud, et tulekahjudest, millega olid seotud ka päikesepaneelid, tervelt umbes poolte puhul olidki päikesepaneelid ise tulekahju põhjuseks.
«Kuna tegu on uue, samas väga kiiresti massidesse läinud tehnoloogiaga, on paratamatu, et nii paneelide kui lisaseadmete paigaldamisel tehakse kohati ka väga ohtlikke vigu,» sõnas Aia.
Aia tõi välja mõned levinud eksimused, mida koju päikesepaneelide paigaldamisel tehakse, ning soovitused nende vältimiseks.
Ei mingeid järeleandmisi kvaliteedis
Nagu enam-vähem kõike muud, saab ka koduse päikesepargi komponente põhimõtteliselt osta mõnest tundmatu nimega veebipoest. Hind võib sealjuures olla muinasjutuliselt hea. Sel juhul võib aga tegu olla ülikehva kvaliteediga tootega, mis lihtsalt ei pruugi töötada ning mille süttimise risk on samuti kordades suurem.
Kasutada tuleks eranditult ainult Euroopa Liidu kvaliteedi- ja ohutusnõuetele vastavaid seadmeid ja osi. See kehtib lisaks päikesepaneelidele ka näiteks inverteri, kaablite ja muude süsteemi osade kohta. Jälgi, et igal komponendil oleks Euroopa Liidu CE-märgis.
Aga ka korralikest osadest kodune päikesepark võib olla ohtlik, kui see on valesti paigaldatud. Ei ole soovitatav üritada päikesepaneele koju ise üles panna. Päikeseenergia püüdmise, salvestamise ja kasutamise süsteem on keeruline tervik. Selle peaks laskma esmalt projekteerida ja siis üles seada spetsialistidel, kellel on vastavad elektripaigaldistega töötamise kutsetunnistused.
Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb maja elektrikilbile kleepida ka vastav märk mõõtudega vähemalt 10 korda 15 sentimeetrit. Ohu korral on see päästemeeskonnale kriitilise tähtsusega infoks ja sellest sõltuvad elud.
/nginx/o/2023/09/18/15599676t1h0641.png)
Paneelide ümber olgu ruumi
Katusele päikesepaneelide paigaldamisel tuleb jälgida, et need oleksid suitsueemaldusluukidest, katuseakendest ja korstnatest nõutud kaugusel. Seaduse regulatsioonid on üsna detailsed ja kohati keerukad. On kasulik need endale selgeks teha.
Lihtne rusikareegel, mida järgides on reeglid kindla peale täidetud, on nn 1+1 põhimõte:
- päikesepaneeli ja mis tahes objekti vahel katusel (sh aknad) olgu vähemalt üks meeter ruumi,
- iga katusel asuva objektini (korstnad, tehnoseadmed jne) peab selle hooldamiseks, aga vajadusel ka kustutamiseks viima samuti vähemalt ühe meetri laiune tühi rada.
Päikesepaneelide lähedusse ei tohi jätta kergestisüttivat materjali. Paneelide ümbrust tuleb pidevalt koristada, et näiteks sügisesed lehed ei kuhjuks paneelide vahele ega kuivades suurendaks tuleohtu.
Seadmeid ei tohi kokku suruda
Koduse päikesepargi rajamisel on päikesepaneelid vaid niiöelda jäämäe tipp. Pargi töö nõuab ka hulka muid seadmeid, mille tuleohutus jääb aga pahatihti kahe silma vahele.
Nagu paneelide, nii ka muude seadmete paigaldusel tuleb arvestada, et neile oleks tagatud hea ligipääs nii hoolduseks kui õnnetuse korral kustutus- ja päästetöödeks.
Levinud veaks on see, et inverter või akupank paigaldatakse hoonesse sisse, aga nende jaoks ei ole eraldi ruumi. Kui hoone elektrikilbi peakaitsme nimivool on üle 100 ampri, siis peab seadmete ruum olema muust majast eraldatud omaette tuletõkkesektsioonina.
Täiesti keelatud ja üliohtlik on päikesepargi seadmete paigaldamine näiteks kõiksugust kraami täis pööningule või veel hullem, väiksesse kolikambrisse. Seadmete ümber peab olema jahutuse jaoks avaralt tühja ruumi ning nende läheduses ei tohi olla süttivat materjali.
Aia toonitas veel, et paigaldatud päikeseparki peab hoolikalt ja regulaarselt hooldama.
«Pidevalt tuleb jälgida, et kaablid või paneelid poleks ühendustest lahti tulnud ega ühenduskohad mingilgi moel deformeerunud. Kahtluse tekkimisel tuleb appi kutsuda spetsialistid. Kui päikesepark on tellitud professionaalidelt, antakse alati kaasa ka konkreetne hooldusjuhend – seda tuleb täita, muidu kasvab tuleoht hüppeliselt,» rõhutas Aia.