KOHUTAV ⟩ Keskmine Eesti pere viskab aastas ära just nii suure summa eest toitu

Pea pool äravisatavast toidust tekib kodudes ning inimeste tarbimisharjumuste muutmisel on suur mõju. Foto: Shutterstock

Nii uskumatu kui see ka poleks, aga tervelt kolmandik maailmas toodetud toidust läheb igal aastal raisku. 

Homme, 29. septembril tähistatakse maailmas rahvusvahelist toiduraiskamise vähendamise päeva – tervelt kolmandik maailmas toodetud toidust ehk ligi 1,3 miljardit tonni läheb igal aastal tegelikult raisku.

Eesti esimese «parim enne» toidupäästmise poe Sumena asutaja Oliver Sebastian Lambi sõnul raisatakse Eestis aastas hinnanguliselt 164 miljoni euro väärtuses 167 000 tonni toitu ehk 127 kilo iga inimese kohta. «Keskmine Eesti perekond viskab aastas ära keskmiselt 200 euro väärtuses toitu, kuid pool sellest oleks täiesti välditav ja päästetav,» ütles Lamp.

«Toidu tootmise eri etappides kulub juba ainuüksi vett uskumatu kogus, rääkimata transpordile, pakendamisele ja kahjuks ka hävitamise kuluvast ressurssist. «Üks loodusele kulukamaid toiduaineid on näiteks šokolaad, mille ühe kilo tootmiseks kulub üle 17 000 liitri vett. Kilo veiseliha tootmiseks kulub 15 000 liitrit, aga ka näiteks näiliselt lihtsate toiduainete nagu makaronide kilo nõuab 1800 ja riisi puhul pea 2500 liitrit vett,» rääkis Lamp.

«Pea pool äravisatavast toidust tekib kodudes ning inimeste tarbimisharjumuste muutmisel on suur mõju. Oluline on teha vahet «parim enne» ja «kõlblik kuni» tähistusel. «Kõlblik kuni» toitu ei peaks tähtaja lõppedes ohutuse mõttes sööma. «Parim enne» on aga lihtsalt tootjapoolne soovitus ning toit on täiesti söödav ja tavaliselt ka maitseomadustelt sama hea isegi aastaid peale tähtaega,» ütles Lamp.

«Näiteks kuivas ja jahedamas kohas hoiustades säilib šokolaad kõrge suhkru ja kakaosisalduse tõttu paar aastat peale «parim enne» tähtaega. Tumedale šokolaadile tuleb seistes peale kerge valge kirme, aga see on tegelikult kristalliseerunud taimne rasv, mis on täiesti ohutu,» rääkis Lamp.

«Kõige kauem säilivad üle «parim enne» tähtaja kuivained nagu riis, pasta, tatar või jahu. Korralikult suletud ja kuivas ning jahedamapoolses ruumis säilitades võib neid vabalt aastaid peale tähtaja möödumist tarbida. Sama on ka näiteks küpsiste või kartulikrõpsudega. Suhkur, mesi ja sool on ise looduslikud säilitusained ning sisuliselt niiöelda «vanaks» ei lähegi,» ütles Lamp.

Loe ka: SÄÄSTA RAHA 〉 Neid toiduaineid võib tegelikult aastaid peale «parim enne» tähtaja möödumist süüa

«Sügavkülmutatud köögivilju ja näiteks jäätist võib vabalt süüa pool aastat peale ametlikku tähtaega. Jäätise puhul on oluline, et seda pole vahepeal palju kordi külmkapist sooja tuppa välja võetud, mille jooksul võiksid bakterid toidus elama hakata,» rääkis toidupäästmise poe asutaja.

«Alati tasub pakendilt vaadata, kas tegemist «parim enne» või «kõlblik kuni» tootega. Näiteks vastupidiselt levinud arvamusele pole juust koheselt riknev toit ning seda võib pärast «parim enne» tähtaega süüa olenevalt tüübist isegi kuni pool aastat. Lihtne reegel on, et kõvad ja vähem niiskust sisaldavad juustud säilivad pehmetest kordades kauem,» lisas Lamp.

«Eestis suhtutakse päästetavasse toitu endiselt tihti eelarvamustega, milleks pole põhjust. «Parim enne» ja tähtajale lähenev toit ei peaks olema poe tagumisele riiulile peidetud, vaid julgelt välja reklaamitud,» ütles Lamp.

Oliver Sebastian Lambi sõnul saaks ka riik toidu säästmiseks palju ära teha ning soodustada selle tarbimist, mitte äraviskamist. «Näiteks pakkus hiljuti üks õlletehas meile oma «parim enne» tähtajale lähenevat toodangut ja lõpuks tuli välja, et neile on kõige soodsam kaup lihtsalt ära hävitada nii, et Maksuameti inimene seisab kõrval ja vaatab, kuidas täiesti hea kraam maha kallatakse. Sellist käitumist peaks riik tegelikult vältima,» lisas Lamp.

Sumena asutaja kinnitusel võiksid ka toidutootjad ise säästlikumalt ja rohelisemalt käituda. «Mitmed tootjad väidavad, et oma kauba «parim enne» tähtaja lähenedes nad pigem hävitavad selle ära, kui panevad soodsamalt müüki, sest see väidetavalt teeb nende brändile kuidagi kahju. Tegelikult aga võiks aga rohkem mõelda oma brändi keskkonnajalajäljele ja selle vähendamisele,» ütles Lamp.