PALJULUBAV ⟩ Eestis puuritakse aasta lõpuks suur auk, mis aitab kütta maju

Kodu.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Tiskres ja Roosna-Allikul viiakse läbi puurimistöid, mis ulatuvad Eesti jaoks rekordilise sügavuseni- üle 500 meetri. Tegemist on pilootprojektiga, mille eesmärk on kütta soojaks meie kodud. 

«Kodu kütmiseks (ja jahutamiseks) kasutatavate taastuvate energiaallikate osakaalu poolest on Eesti Euroopa Liidu riikide seas teisel kohal,» ütleb energeetika asekantsler Timo Tatar. Viimase 10-15 aasta jooksul oleme mitmel pool suutnud asendada maagaasi ja kütteõli kodumaise puuküttega. Teisalt arutletakse ühiskonnas üha enam puitkütuse kasutamise otstarbekuse üle energeetikasektoris. Seetõttu peame aktiivselt uurima ka võimalikke alternatiive, mis võiksid tulevikus asendada fossiilkütust ja loomulikult ka biokütust.

Maasoojusenergia on ohutu ja keskkonnasõbralik energiaallikas. Eestis läbiviidavad projektid on kavandatud vastama rangetele ohutusstandarditele. Teiste riikide kogemused näitavad, et geotermilised süsteemid võivad madalate tegevuskulude ja stabiilse tootmisvõimsuse tõttu end ära tasuda keskmises kuni pikas perspektiivis. Maasoojusenergiat kasutatakse laialdaselt riikides, kus on olemas looduslikud soojusallikad. Nende riikide hulka kuuluvad Island, Uus-Meremaa, Itaalia ja paljud teised. Siiski on sellel tehnoloogial potentsiaali laieneda teistesse piirkondadesse, sealhulgas Eestisse (arvestades teisi geoloogilisi tingimusi ja erinevat termilist gradiendi).

Geotermilise energia pilootprojektide insenerilahendused viis läbi Enerhacki asutaja Igor Krupenski. Tulemusi ja plaane tutvustas ta ka teaduskonverentsil «Smart Energy Systems» septembri alguses Kopenhaagenis. Uurimisandmete põhjal on plaanis koos Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega avaldada teadusartikkel.

Praegu moodustavad taastuvad energiaallikad Eestis üle 30 protsendi kogu energiatootmisest. «Riik on seadnud ambitsioonika eesmärgi - aastaks 2030 toota elektrit 100 protsenti taastuvatest allikatest, kuid soojusenergeetika vallas pole 100 protsendi saavutamine nii lihtne - on vaja leida asendus väikestele gaasikatlamajadele (mida ei ole otstarbekas ümber ehitada biomassiks), mistõttu geotermiline energia võib olla üks lahendustest,» ütleb Krupenski.

Geotermiline energia on paljulubav taastuvenergia valdkond, eriti kuumade maa-aluste ressurssidega riikides. See aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja muuta energiasektori jätkusuutlikumaks.

«Pärast esimeste puurimisetappide lõpetamist ootame andmeid maasoojusressursside potentsiaali kohta Tiskres ja Roosna-Allikul. Need andmed on oluliseks sammuks pikaajaliste geotermilise energia kasutamise strateegiate väljatöötamisel Eestis. Samuti hindame nende projektide majanduslikku efektiivsust ja keskkondlikke eeliseid. Analüüsid näitavad, et Ida-Virumaal on hea potentsiaal maasoojusenergia kasutamiseks,» selgitab Krupenski. Oleme kindlad, et maasoojusressursside arendamine aitab Eestil saavutada oma eesmärke - vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid ja tagada tulevastele põlvkondadele puhas energia,» lisab ta. Need projektid on oluline samm jätkusuutlikuma tuleviku suunas.

Puurimine on kavas lõpetada sel aastal ning projektide lõplik käivitamine (sh soojuspumpade paigaldamine) on kavandatud suveks 2024. aastal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles