OHTLIK SELTSKOND ⟩ Millega said hakkama külmikut fännanud kass ja ilusalongis lustinud tšintšiljad?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Interneti avarustest leiab tuhandeid videoid kassidest-koertest, kes kodu totaalselt pea peale keeravad. Kuid purunenud vaas või lõhkine diivan on tühised selle kõrval, millega lemmikloomad veel võivad hakkama saada. Elektrilevi ohutusekspert Raivo Oras meenutab üht lugu, mis oleks võinud lõppeda väga õnnetult.

Ühele kassile meeldis käia maakodu külmkapi taga kompressori juures soojas. Kuid ta näris märkamatult ka kaableid, kuni tekkis lühis, mis süütas külmiku taga olnud paberkotid, puidust liistud ja viimaks kogu seina. Õnneks aias toimetanud peremees märkas suitsu ning sai tulekahju kontrolli alla. Aga mis oleks saanud, kui kedagi poleks läheduses olnud?

Piisab väga vähesest

Tulekahju puhkemiseks pole palju vaja. Turvafirma G4S Eesti kommunikatsioonijuht Maxim Tuul toob välja, et koduloomad võivad tulekahju põhjustada mitmel viisil. Näiteks on olnud juhtumeid, kui kass ajab küünla ümber ja selle lähedal asuvad esemed, näiteks kardinad, süttivad.

Samuti on kassid elektripliidi sisse lülitanud ja sellel olnud toit põlema läinud.

«Meenub kohe üks sündmus, kui kass induktsioonpliidil kõndimisega aktiveeris pliidi ja sinna jäetud võileivagrill läks põlema,» meenutas Tuul.

Lisaks on kassid närinud juhtmeid, mis selle tagajärjel suitsema hakkasid.

Oras räägib veel ühe loo, kus hullemast päästis vaid kiire tegutsemine. Ühes ilusalongis lasti õhtuti tšintšiljadel vabalt ringi joosta. Läbi õhutusavade pääsesid nad ka lae peale ja olid seal juhtmetelt märkamatult läbi närinud umbes 40 sentimeetri pikkuses isolatsiooni. «Selle tagajärjel puutusid vasest voolujuhtivad sooned ükspäev kokku ja tekkis lühis,» jutustab ta. «Ilusalongi kipslae peal olnud lühis süütas puidust laetalad. Päästjad saabusid õnneks kiiresti, tõmbasid kogu lae alla ning said olukorra lahendatud.»

Ohule tuleb kiiresti jälile saada

Kõik me teame, et tuleohust annab märku suitsuandur, kuid kas sellest piisab, kui olete kodust eemal ning pliidil kärssab pajakinnas? Pigem on tõenäoline, et saate olukorrast teada alles siis, kui on juba hilja.

Samuti ei anna suitsuandur märku teisest salakavalast ja nähtamatust ohust – vingugaasist. Tervise ja vara seisukohast on aga oluline, et saaksite tulekahjust ja vingugaasist teada võimalikult kiiresti.

Tavalisest suitsu- või vingugaasiandurist on kasu ainult siis, kui keegi on kodus. Seepärast on mõistlik koju paigaldada nutikas suitsu- ja vingugaasiandur, mis annab ohust kohe ka reageerijatele märku. Nii on teie turvatunne tagatud ka siis, kui viibite kodust eemal ning vara ja lemmikloomad on kaitstud.

Koduloomad pole süüdi

Oras möönab, et reeglina põhjustavad koduloomad tulekahjusid inimeste hooletusest. Näiteks jäetakse loomad järelevalveta ja unustatakse pikendusjuhtmed vooluvõrku ning loomadele kättesaadavaks. “Seadmete kasutusjuhendites on selgelt kirjas, et lemmikloomad tuleb elektriseadmetest eemal hoida ja seda mitte ilmaasjata,” toonitab ta. “Näiteks jänesed, hiired ja rotid on suureks ohuks elektrikaablitele. Nad närivad isolatsiooni, mille tagajärjel vajuvad kaablite voolujuhtivad sooned metallilisse puutesse – seejärel tekib lühis ja sädemed võivad süüdata teie kodu.”

«Harvad pole juhud, kui loomad pissivad pikendusjuhtmetele ning kuna uriin on soolane ja happeline, tekivad särisemised, ülelöögid ja lühised,» nendib elektrispetsialist.

Oras lisab, et kindlasti tuleb tagada, et isegi kui kass hüppab elektripliidi plaadile, ei aktiveeriks tema käpad puutetundlikku nuppu. «Kui pliidile on jäetud potid või midagi muud, on tulekahju kiire tulema!»

Enamasti ei ole tulekahju põhjus loomas, vaid õnnetuse tekkimiseks on lihtsalt n-ö soodsad asjaolud. Näiteks pliidil on pajalapid, küünal on jäetud järelevalveta vms.

Soovitused kodulooma omanikule

• Lülitage sisse puutetundliku pliidi turvalukk.
• Looge keskkond, kus koduloom ei saa laadijatele, kaablitele jms ligi.
• Ärge jätke küünalt hetkekski järelevalveta.
• Ärge hoidke lahtise tule juures süttivat materjali.
• Kasutage näriliste võrke ja soomustage kaablid, näiteks metallkestaga kaitsetoru/kõri kaabli ümber jne.
• Võtke pistikupesadest välja kõik kodumasinad ja laadijad, mida te parasjagu ei kasuta – nii vähendate riske.
• Paigaldage elektrijuhtmed nii, et loomad ei saaks neid närida või vigastada.

Allikad: Päästeamet ja Elektrilevi

On kaks valikut

Orase sõnul on meil kaks varianti: kas hoiame lemmikloomi ohukohtadest eemal või muudame kodu piisavalt turvaliseks, et nad ei saaks õnnetusi põhjustada. Lisaks toonitab ta, et loomadele tuleks õpetada, kus paiknevad ohud tema elukeskkonnas.

Maxim Tuul lisab, et me peame mõistma, kui abitud on meie lemmikud tulekahju korral ning tegema endast kõik, et tagada nende turvalisus. «Lemmikloom on meie jaoks enamasti olulisem kui kogu materiaalne vara, seega me peaksime andma endast kõik, et teda kaitsta,» lisab ta.