Sisuturundus
Ekspert selgitab: kas eelistada katuse vahetamisel senist materjali või mõelda uue peale?
/nginx/o/2023/10/10/15645824t1he5d7.png)
10. oktoober 2023, 14:50
/nginx/o/2023/10/09/15644364t1h613c.jpg)
Sageli kiputakse katuse renoveerimisel eelistama senist materjali, sest nii tundub kindlam. Tegelikult pole uue materjali pelgamiseks põhjust, sest vana katuse asendamine meelepärase kattega ei ole kuigi keerukas, kirjutab ehitusfirma Kahu & Kahu Ehitus OÜ ehitusinsener Johannes Kahu.
Vanematel, nõukogude ajal ehitatud majadel on sageli katus kaetud eterniitplaatide, vana pleki või ruberoidiga ehk tänapäevase nimetusega bituumenrullmaterjaliga.
Sageli kiputakse uue katuse ehitamisel eelistama sama materjali, arvates, et sel juhul pole katusekonstruktsioonidega vaja midagi ette võtta. Nii see aga pole, sest suure tõenäosusega vajab soojustus kaasajastamist ja vanal katusel puudub korralik aluskate, mis tuleb paigaldada sõltumata valitud materjalist.
/nginx/o/2023/10/10/15645821t1h31f8.png)
Enamik katusekonstruktsioone kannavad ka kivikatust
Vahel arvavad vanemate majade omanikud, et kivikatus on vanade katusekonstruktsioonide jaoks liiga raske, kuid see ei vasta enamasti tõele. Üldiselt peavad ka vanemate majade konstruktsioonid kivide raskusele vastu, sest vastasel juhul oleks nad aja jooksul juba lume- ja tuulekoormuse tõttu nähtavalt läbivajunud.
Ehitusekspertiisibüroo volitatud ehitusinsenerid tegid 15-kraadise kaldega¹ soojustatud viilkatuse koormusarvutused, mille kohaselt moodustavad kivid katusele mõjuvast koormusest vaid 10–20 protsenti, seevastu lume- ja tuulekoormus ulatub uuringute andmetel ühtekokku 76 protsendini katusele mõjuvatest jõududest.
Kivide koormus katusekonstruktsioonidele on profiilplekist ja eterniitplaatidest katustest keskmiselt vaid 6,4 protsenti, sileplekist katusest 7,7 protsenti ja asbestivabast kiudtsementplaadist 8,4 protsenti suurem. Seega on katusekattematerjalide endi omavahelised kaaluerinevused nii väikesed, et kui katus kannatab välja lume- ja tuulekoormused, siis ammugi kannatab ta välja materjali vahetuse.
Enamasti saab puitkonstruktsioonide tugevuse arvutamisel määravaks kasutuspiirseisund² ehk liiga suur läbivajumine, mis häirib ennekõike visuaalselt. Seetõttu tasub alustada katuse seisukorra hindamist lihtsast vaatlusest, hinnates sarikate läbivajumist ehk kõverust. Kui läbivajumine on väike, puitkonstruktsioonid heas seisus ning kinnitused sõlmedes tugevad, siis katusekatte tüübi vahetamine probleeme ei tekita. Kahtluse korral tuleb aga siiski kindlasti konsulteerida professionaalse katusemeistriga, kes hindab katusekonstruktsioonide olukorda ja teeb vajadusel tugevusarvutused.
[1] 15-kraadine katus on kivikatuse raskust arvestades üsna ekstreemne näide, sest sellest väiksema kaldega katustele kivikatust väga ei paigaldatagi. Mida väiksema kaldega on katus, seda suurem koormus konstruktsioonidele mõjub.
[2] Koormusarvutuste tegemisel eristatakse kahte piirseisundit: a) kandepiirseisundit, mis lihtsalt väljendades näitab, kas hoone püsib koos või kukub kokku, ning b) kasutuspiirseisundit, kus hinnatakse seda, kas hoone näeb ka visuaalselt hea välja (nt ei vaju kusagilt läbi). Huvitav on siinkohal see, et kuna eri materjalid käituvad erinevalt, siis näiteks võivad betoon ja metall puruneda nii, et visuaalselt ei pruugi arugi saada, et hoone on läbi paindunud. Samas võib puit olla tugevalt visuaalselt läbi vajunud, kuid samas ei pruugi olla isegi lähedal kokkukukkumisele.
/nginx/o/2023/10/09/15644371t1h627c.jpg)
Sellest:
- mida on vaja teada katuste aluskattest,
- mida tuleb katuse vahetusel igal juhul ette võtta roovitusega,
- millised katusematerjalid on kallimad, millised odavamad (vs nende eluiga),
- kuidas oleks mõistlik katust soojustada,
- millist dokumentatsiooni vajab uus katus…
…loe edasi BMI Monieri kodulehelt!
Oma uue katuse hind arvuta katusekalkulaatorist.