EHITUS ALGAS ⟩ Balti jaama vastu kerkib eksklusiivne kortermaja

Kaamos Ehitus alustas Balti jaama lähedal asuva Kopli 2 aadressil Elu Maja ehitusega, mille siselahendused murravad arendaja sõnul klišeedeks muutunud trende.

Kaamos Ehituse tegevjuhi Keit Paali sõnul nõuab Kopli ja Kesk-Kalamaja tänava nurgale kerkiva Elu Maja väärikas Toompea vaatega asukoht, põnev arhitektuur ja kombineeritud materjalivalik ehitajalt suurt pühendumust.

«Arhitekt on loonud kolmest erinevast fassaadilahendusest koosneva kortermaja, mille eri fassaadi ja viimistluslahendused on põnev väljakutse nii projekteerimise kui ehitamise faasis,» rääkis Paal.

Viiekorruselises silmapaistva arhitektuuriga korterelamus on kokku 32 korterit, mis on avarate või prantsuse rõdudega ja läbi maja planeeringuga. Viimasele korrusele on kavandatud katuseterrassidega penthouse-tüüpi korterid ja hoone esimesele korrusele kolm äripinda, sealhulgas kohvik. Valmiv hoone vastab A-energiaklassi märgisele.

Hoone arhitektuurikonkursi võitnud Hayashi-Grossschmidt Arhitektuuri (HGA) peaarhitekt Tomomi Hayashi sõnas, et hoone kontseptsiooni luues lähtuti ajaloolisest hoonestusest. «20. sajandi alguses iseloomustas asumit madal ja tihe hoonestus ning Kopli 2 kinnistul paiknes kolm hoonet. Need moodustasid tänavafassaadi, mis oli kõrgelt katuste kujuga ja liigendatud horisontaalselt fassaadijoonte tagasiastetega,» kirjeldas Hayashi.

Lahenduse loonud HGA jagas hoone mõtteliselt kolmeks: üks nurga- ja kaks tänavamaja. «Igal majal on oma sissepääs ja trepikoda. Majad on erineva ilme, liigenduse, viimistluse, aga ka rõdude lahendusega. Nurgamajal on skulptuurne kaldsein,» rääkis Hayashi ja rõhutas, et tulevastele elanikele avaneb väga hea vaade Tallinna vanalinnale ja Toompeale.

Kopli 2 Elu Maja siselahenduse töötasid välja Ace of Space sisearhitektid. Ace of Space asutaja ja sisearhitekti Ines Haagi sõnul on HGA projekteeritud Elu Maja arenduse puhul tegu hea näitega, kuidas moodne arhitektuur võib sobituda miljööväärtuslikku piirkonda ja luua rajoonile lisaväärtust.

«Mere ja vanalinna vahele jääva populaarse Kalamaja piirkonna uus arhitektuur ei pea kopeerima armastatud puitarhitektuuri motiive. Olemasolevale hoonestusele on vaja pakkuda kontrasti, kus nii vana kui uus saavad üksteist esile tõsta,» leidis Haak ja lisas, et see peegeldub ka hoone siselahenduses. «Inimestele meeldib vaheldus, kuid seejuures tunnevad end hästi, kui on midagi tuttavlikku.»

Haak leidis, et koduse elukeskkonna disain ei pea olema midagi ulmeliselt uuenduslikku ja silmatorkavalt trendikat. Siselahenduses on lähtutud understated luxury (vaoshoitud luksus – toim) kontseptsioonist, ent seejuures välditud klišeedeks kujunenud lahendusi.

«Kopli 2 hoone siseviimistluses oleme loonud fooni, millele tulevane koduomanik saab luua oma elustiiliga isikupära. Olenemata arenduse eksklusiivsusest kasutame siselahendustes naturaalse välimusega materjale ning loome luksust viimistluste ja materjalide kõrge kvaliteediga,» rääkis sisearhitekt.

«Eksklusiivsus ei tähenda tingimata edevaid, näiteks marmor ja poleerpindadega materjale, vaid seda saab luua ka lahendustega, mis esmapilgul silma ei paista, kuid mis moodustavad tervikuna ajatu elukeskkonna,» jätkas ta.

Haak lisas, et uusarenduste laialdane klassikalise kalasaba lipp-parketi kasutus on selle algupärasele ajastule iseloomuliku idee kaotanud. «Elu Maja siselahenduses pakume alternatiivina erilise mustriga lipp-parketti, andes sellele värskema, kuid sama ajatu välimuse,» rääkis Haak. Teine materjal, mis on sisearhitekti sõnul trendide poolt väsitatud, on telliseformaadiga seinaplaadid, millele nad on formaadi ja laotise muutmisega aga andnud uueilmelise tegumoe. «Esmapilgul palju kasutust leidnud trendikate, kuid ajale jalgu jäänud lahenduste ümbermõtestamine on väljakutse, ent selle baasil taasloodu mõjub värske ja eristuvana,» kinnitas Haak.

Hoone valmib 2025. aasta algusel.