TASUB TEADA ⟩ Mida teha, kui jonnakas omanik kahjuritõrje tegijaid korterisse ei lase?
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
16. oktoober 2023, 10:47
/nginx/o/2023/10/16/15657052t1h2b34.jpg)
Niiskete ja jahedate ilmade saabudes kipuvad kahjurid eluruumidesse pugema. Eesti Korteriühistute Liidu juristide poole pöördutakse aeg-ajalt ikka küsimusega, et kes peaks majas kahjurid hävitama?
«Tuletan meelde, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt on korteriomaniku kohustuseks hoida oma eriomandi ese ehk korter korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades peab hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud,» räägib Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Ta viitab ka rahvatervise seadusele, mille kohaselt peab avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik, kes on ehitise, selle osa või ümbritseva maa-ala omanik või valdaja, rakendama ennetavaid meetmeid ja tagama vajaliku tegevuse kahjurputukate, -näriliste ja teiste kahjulike organismide arvukuse vähendamiseks ning kahjustava toime ärahoidmiseks.
«Iga korteriomanik vastutab nii oma korteri kui ka tema kasutuses olevate teiste hooneosade korrashoiu eest. See tähendab, et korterid, trepikojad ja keldrid peavad olema korras ja puhtad. Kui kahjuriprobleem tuleneb aga selgelt ühest korterist, vastutab selle korteri omanik ka kahjurite hävitamise eest. Tihtilugu on aga nii, et kahjurid jõuavad väga kiirelt ka naaberkorteritesse ning kui need on levinud kogu korrusmajas, peaks korteriühistu juhatus või valitseja olukorda jälgima terves hoones ja vastutama kahjurite hävitamise eest. Tõrje korrektseks tegemiseks soovitan kasutada professionaalide abi, sest nii saab olla kindel, et kahjuritest tulemuslikult vabanetakse,» selgitab Mardi.
Mida aga teha juhul, kui mõni jonnakas omanik kahjuritõrje tegijaid korterisse ei lase?
«Korteriomanik peab võimaldama korteriomandi reaalosa kasutust teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Iga korteriomanik peab omalt poolt tegema kõik mõistliku hea usu põhimõttest tulenevalt, et võimaldada ühistul tagada kõigi korteriomanike heaolu omandi valdamisel ja kasutamisel,» kinnitab Urmas Mardi. See kehtib tema sõnul ka korteriomanikele, kelle tegevus näiteks prügi korterisse kuhjamisega on põhjustanud probleeme.
Kohtupraktika kinnitab, et kõikvõimalike kahjurite nagu prussakad, lutikad, sipelgad, hiired, rotid levimise soodustamine võib olla aluseks, et esitada nõue korteriomandi võõrandamiseks. «Pahatahtlikult käituvad omanikud peaksid siiski arvestama võimalusega, et korteriühistul on õigus nõuda neilt korteriomandi võõrandamist,» toonitab Mardi. «Kuid tuleb meeles pidada, et korteri võõrandamine on kõige raskem karistus, mis korteriomanikule osaks võib saada, ja selle rakendamine peab tõesti olema hästi kaalutud.»