NUMBRID EI VALETA ⟩ Tormiohvriks langevad kõige sagedamini just need hooned

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Tormituultes saavad reeglina kannatada kodud, mis on ümbritsetud suurematest puudest. Tormiohvriks langevad lisaks kodudele ka mitmed abihooned.

Suviste ja hiljaaegu Eestit kimbutanud tormide tekitatud kahjudest on kõige rohkem neid, kus puu kukub aiale või kinnistul asuvale hoonele. Teravalt hakkavad kindlustusstatistikas aga silma juhtumid, kus tormituulte räsida saavad abihooned või rajatised, mis ei ole poliisile lisatud.

Üle poole sügistormide kahjudest on põhjustanud murdunud või langenud puud, mis on kukkunud aedadele, abihoonetele, aiapaviljonidele ja eluhoonetele. Tormiohvriks on langenud ka mitmeid kasvuhooneid. Lisaks rebib torm lahti päikesepaneele ning lõhub hoonete katuseid ja fassaade, mille tagajärjel kahjustub enamasti ka kodu siseviimistlus või seal asuv vara. Kuigi sügistormid ei tohiks kellelegi üllatusena tulla, lendavad kindlustaja sõnul kahjuks tormides jätkuvalt ka batuudid, aiamööbel ja grillid.

Korraliku tormi puhul on üsna tavaline stsenaarium selline, kus tormituule tõttu murdunud puu põhjustatud katusekahjud küündivad 7000 euroni. Väiksemate kahjude puhul on tavaliselt tegemist katusekatte rebenemise, aknaklaasi purunemise ja aedade kahjustustega, kus kahjude suurused jäävad tavaliselt 1000 euro juurde.

Kindlustamata kõrvalhooned teevad muret

«Murekoht on aga see, et abihooned jäetakse pahatihti kindlustamata, kuigi pea pooled tormikahjud puudutavad just abihooneid ja rajatisi. Kahjudega tegeledes näeme, et nende puhul ei ole alati tegemist lihtsalt vanade kuuridega, vaid korralike rattamajade, tööriistakuuride ja külalistele suviseks kasutuseks mõeldud majadega, kus kahjud võivad ulatuda isegi tuhandete eurodeni,» sõnas Gilden.