HARJUSIME BUUMIGA ÄRA ⟩ Kinnisvaraturu uus trend tõstab vaikselt pead

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kuigi pankade väljastatud kodulaenude maht on vähenenud, pole Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase selgitusel kinnisvaraturg madalseisus, vaid toimub hoopis buumijärgne normaliseerumine.

Tanel Rebase sõnul vastab tõele, et tehingute arv on kinnisvaraturul mõnevõrra vähenenud ja praegu on arvud jõudnud ka statistikasse. Siiski ei peaks seda käsitlema kui madalseisu, vaid pikalt ebatavalisena kestnud olukorra normaliseerumist. «Kui Eestis antakse kõikide pankade peale välja ühes kuus umbes 150 miljoni euro eest kodulaenu, siis erandlikel kuudel tõusis see 200 miljonini – see oli väga suur tõus,» kirjeldas ta.

Kuivõrd praegu on väljaantavate laenude summa langenud 145–150 miljoni peale tagasi, võibki olukorda pidada Rebase sõnul normaalseks ja ootuspäraseks. «Tehingute aktiivsus on hetkel küllaltki lähedal optimaalsele – näiteks annavad Eesti pangad ikka veel välja kaks korda rohkem kodulaenu kui Lätis,» näitlikustas ta.

Ehkki erinevused peituvad lähiriikide puhul peamiselt kinnisvarahinnas, võib Eestit tehingute arvult võrrelda meist kaks korda suurema Leeduga. «Võib öelda, et harjusime ära buumi ajal lakke tõusnud arvudega ja tegelikult on praegune olukord rahulik ja vastab ootustele.»

Siiski näeb teistsugust trendi nn esimese ja teise ringi kinnisvara puhul, kus tehinguid toimub rohkem just magalarajoonides ja juba olemasoleva kinnisvaraga. «On näha, et teise ringi kinnisvara osakaal on tõusmas ja uusarenduste oma vähenemas, mis tähendab, et need inimesed, kes endale kinnisvara vähegi lubada saavad, vaatavad pigem jõukohasemate alternatiivide poole,» kirjeldas Rebane. Kuna aga üldine hinnatõus on pannud kinnisvaraarendajad olukorda, kus koppa ei julgeta maasse lüüa, võib uusarenduste osatähtsus lähiajal veelgi langeda.

Rääkides euriborist, siis selle tipphetkeks ennustati viimati praeguse aasta sügist, kuid nüüd on ekspertide arvamused selle kohta veidi lahku läinud. Küll aga on tekkinud konsensus, et oleme tipule väga lähedal. «See tähendab, et laenamise odavnemise peale praegu veel lootma jääda ei saa,» tõdes Rebane.

Samas tasub märkida, et kinnisvara on muutunud kättesaadavamaks inimestele, keda on positiivselt puudutanud reaalpalkade tõus. «Kuna kinnisvarahinnad pole viimasel ajal tõusnud, kuid reaalpalgad on, annab see inimestele võimaluse rohkem kinnisvaraturul ringi vaadata,» ütles Rebane.