TÜHJAD PIHUD ⟩ Elektrihinna tõusu korral jäävad paljud täbarasse olukorda

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Vahetult enne kütteperioodi algust viis Norstat läbi Citadele panga tellitud uuringu, et selgitada välja, kas ja kuidas Balti inimesed kütteperioodiks valmistuvad.

Kuna varasemad aastad on elektri hind kõrgele kerkinud, siis puudub inimestel kindlus, et ka tänavu hinnad kõrgele ei roni. Vastanutest 30 protsenti ütles, et septembris elati teadlikult väga säästlikult, sest eeldatakse, et elektri hind külmemate kuude saabudes kasvab. Vastanutest 7 protsenti oli juba septembri keskpaigaks raha kütteperioodi alguseks otsustanud kõrvale panna.

Koguni 37 protsendil vastanutest puudus võimekus kütteperioodiks valmistuda, sest neil polnud vaba raha, mida kõrvale panna. Neid vastanuid, keda talvine elektri hinnatõus ei mõjuta oli 14 protsenti. Inimesi, kes ei valmistu kütteperioodiks, sest usuvad, et talvine elektri hind septembriga võrreldes ei tõuse oli 11 protsenti.

Uuring näitab, et elektrihinna tõusu korral oleks enim mõjutatud alla 1000 euro teenivad inimesed. Ligi pooltel ehk 49 protsendil vahemikus 750–1000 euro suurust netopalka teenivatest vastanutest ei olnud võimalik raha kütteperioodiks kõrvale panna. Inimestest netosissetulekuga 1251–1500 eurot ei suutnud raha kütteperioodiks kõrvale panna 35 protsenti vastanutest, 5 protsenti kogus kütmiseks raha ning 19 protsenti hinnatõus ei mõjutaks. Olgu mainitud, et sellesse vahemikku mahub ka Eesti kolmanda kvartali mediaan netopalk (1259 eurot) ning keskmine netopalk (1477 eurot).

Citadele panga tellitud uuringu viis kolmes Balti riigis läbi uuringufirma Norstat, kes küsitles ajavahemikul 11. september kuni 21. september kokku 1001 inimest.