OLE TARGEM ⟩ Voodis telefoni skrollimine võib tuua kopsaka hambaraviarve

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Ettevaatamatus rutiinseks muutunud tegevustes on üpris tõsine terviserisk.

Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul saavad kahjukäsitlejad tegeleda igal kuul sadade juhtumitega, kus kõige argisemate tegevuste käigus juhtuv äpardus sunnib inimese pikaks ajaks töölt pausile või toob kaasa suure raviarve.

«Väga paljud juhtumid on seotud kodus, aias, tänaval või parkimisplatsidel kukkumisega, kuid aeg-ajalt hüvitame õnnetusjuhtumikindlustuse raames ka sellised kahjud, mis isegi kogenud kindlustuseksperte üllatavad,» rääkis Gilden.

Tema sõnul on õnnetusjuhtumikindlustuse kahjukäsitlejad tegelenud juhtumitega, kus inimesel kukub voodis pikali olles telefon käest näkku ja ta saab kannatada. «Parimal juhul on tagajärg katkised prillid, sinikas ja valu, halvemal juhul aga võib telefon silma vigastada või hamba murda,» tõi ta näiteid kahjukäsitlejate tööst.

Tema kinnitusel moodustavad valdava osa kindlustuse lauale jõudnud õnnetustest siiski juhtumid, mille riske paljud inimesed ette näha oskavad.

«Küsisime kevadel uuringus 500 inimeselt, milliseid õnnetusi nad enim pelgavad. Üle kolmandiku vastanutest ütles, et kõige tõenäolisemaks peavad nad tasasel pinnal libisemist või kukkumist, seda eriti vannitubades. Veerand vastajatest leidis, et ka trepist kukkumine on risk, mida nad pelgavad,» loetles ta inimeste hirme.

Dagmar Gilden lisas, et kukkumised ja libisemised ei ole sugugi ainult talvine mure – kukutakse ka koduhoovil niiskel murul, järve ääres ujuma minnes, koristamise käigus, autost väljudes porisele pinnale astudes ja loomulikult ka niiskel vannitoa põrandal. Trepilt ja redelilt kukkumisi esineb mõnevõrra vähem, kuid hüvitisstatistika näitab, et need on sageli tõsisemate tagajärgedega. «Redelilt kukkumiste korral on hüvitised olnud näiteks 23 protsenti kõrgemad kui tasapinnal kukkumiste korral,» lisas ta.

Tema sõnul on jalgrattaga kukkumised üha sagedasemad. Seesam kindlustus on hüvitanud selle aasta üheksa kuuga juba 30 protsenti rohkem jalgrattalt kukkumise tagajärjel tekkinud kahjusid kui kogu eelmise aasta jooksul kokku.

Gildeni kinnitusel esineb endiselt väga tihti ka enda äralöömist. «Juhtumid, mis igaühele elust tuttavad, on jala või varba äralöömine uksepiida või muu mööblieseme vastu, aga ka haamriga sõrme pihta löömine. Kahjuks näeme endiselt tihti ka juhtumeid, kus vähem ja rohkem tõsised vigastused tekivad inimestele töö käigus – kas valede töövõtete, inimese enda või kolleegide hooletuse tagajärjel,» rääkis ta.

Gildeni sõnul on märgata ka, et kasvamas on tervisespordiga seotud vigastused. «On hea meel näha, et inimesed on väga aktiivsed ja hoiavad oma vormi spordisaalides, terviseradadel või kodus võimeldes. Samas peaks selliste tegevuste puhul samuti endale igaks juhuks õnnetusjuhtumikindlustuse tegema. Meie kahjukäsitlejate laual on olnud juhtumid, kus kodus trenni tehes on end hantlite või muude abivahenditega vigastatud, võimlemise käigus kukutud, kergliiklusteel joostes komistatud ja palju muud, mis võib nii valu kui ka töölt eemalviibimist põhjustada,» sõnas Gilden.

Kindlustuseksperdi sõnul näitas Seesami uuring, et inimesed kardavad muuhulgas ka koera ründamisest põhjustatud vigastusi. Õnneks selliseid juhtumeid palju ei esine, küll aga saab õnnetusjuhtumikindlustus tema sõnul hüvitada igal aastal juhtumeid, mille põhjustajaks on lemmikloomad.

«Näiteks võib suurema koera äkiline sikutus rihma otsas tuua kaasa päris tõsiseid venitusi või lihaserebendeid. Samuti oleme tegelenud juhtumitega, kus taaskohtumise üle rõõmustav koer oma omanikule sellise hooga peale paiskub, et omanik selili kukkudes oma sabakonti vigastab. Kindlustushüvitised on ka sellistel puhkudel abiks vigastustest ja võib-olla ka omaniku ja looma heade suhete kiirel taastumisel,» rääkis Gilden.