ÜKS LOOTUSKIIR ON ⟩ Eesti kinnisvaraturg on jõudnud tiksumise faasi

Analüütik usub, et enne kevadet ei juhtu kinnisvaraturul midagi põnevat. Foto: Shutterstock

Eesti kinnisvaraturg on jõudnud «tiksumise» faasi, kus põhjapanevaid sündmuseid pole mõtet enne kevadet oodata, nendib Uus Maa analüütik Risto Vähi.

Ka oktoobrikuise korterituru statistilist poolt iseloomustas teise ringi korterite odavnemine, uute elamispindade kallinemine ning müügitehingute madalseis. Tõsi, kuna langus algas juba aasta tagasi, siis võime siin 12 kuu võrdluses näha mõningast stabiliseerumist.

Vaiksemaks on jäänud ka üüriturg, sest igasügisene nii öelda tudengiralli on lõppenud. Pakkumisi on üha juurde tulnud eelkõige Tallinnas, kus on valminud enim uusi kortereid, millest paljude ostmise ajendiks oli üüritulu teenimine.

Kuigi meid ootab ees maksutõus ning majanduses on langus, võib ehk pisikese päikesekiirena näha seda, et euroala baasinflatsiooni ohjeldamiseks mõeldud intressitõusude suurem laine on praeguseks lõppenud ning edaspidi saame arvestada paigalseisu ning võib olla veel vaid mõne üksiku kergitamisega. See võiks tähendada, et kodulaenumaksete võimalikud suurusjärgud hakkavad tasapisi paika loksuma ning teadmine selles osas, milliste summadega edaspidi arvestada tuleb, saab ehk mõneti selgemaks.

Kes aga ootab intressimäärade kiiret langust endisele tasemele, peab kurvastama, sest ei keskpank, ega keegi muu ei võta seda niipea isegi arutluse alla. Soodsamad laenutingimused saavad seega pigem tulla pankade omavahelises konkurentsi tulemusel.

Korteriturg stabiilne

Oktoobris müüdi kogu Eestis maa-ameti andmetel 1782 korterit (septembris 1770), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1917 eurot. Kuu jooksul langes hinnatase 4 protsenti, siis aastaga 5 protsenti. Kui tehingute arvud on stabiliseerunud võrreldes nii eelmise kuu kui aastataguse ajaga (sest langus algaski ju eelmise aasta sügisel), siis nüüd näeme enam ka seda, et langema on hakanud hinnatase. Need kaks protsessi on reeglina alati omavahel viitega liikunud.

Tallinnas vahetas oktoobris omanikku 678 korterit (septembris 664), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2928 eurot. Kui kuu jooksul kasvas hinnatase 4,4 protsenti, siis aastaga 2,1 protsenti. Tallinna puhul on selgelt mõjutajaks fenomen, et teise ringi kinnisvara on odavnenud ning uued korterid kallinenud. Kuna uued hooned järjest valmimad, on sel varal statistikale ka tugev mõju.

Tartus müüdi oktoobri jooksul 119 korterit (septembris 176), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2109 eurot. Kui septembriga võrreldes langes hinnatase 9,9 protsenti, siis aastaga 4,9 protsenti.

Pärnus müüdi oktoobrikuu jooksul 99 korterit (septembris 63) ning ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2410 eurot. Võrreldes septembriga kerkis hind 38,7 protsenti ning aastaga 25 protsenti. Vaadates nii tehingute hulga kui ka hinna kasvu, näeme selget seost uute korteritega, millega oktoobrikuu jooksul usinasti notaris käidi.

Narvas vahetas oktoobri jooksul omanikku 73 korterit (septembris 79), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 510 eurot. Nii kuu kui aastaga langes hinnatase ühepalju - 4,3 protsenti.