Terje Võrk: mis toimub Pärnumaa kinnisvaraturul?

Pärnu Keskus. Foto: Aimur Kytt / Shutterstock.com

Tänavu kolmandas kvartalis tehti Pärnumaal 272 korteritehingut ehk 11 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Tehingute arv on stabiilselt vähenenud juba terve aasta, keskmiselt tehakse 250–300 tehingut kvartalis. Uute korterite asjaõiguslepingute arv on hakanud vähenema ja järelturg aktiveerub. Oktoobris oli pakkumises 539 korterit ja 101 maja, pakkumiste arv kasvab tasapisi.

Pärnu linnas tehti kolmandas kvartalis 156 korteri ostu-müügitehingut, võrreldes aastatagusega vähenes maht 19 protsendi võrra. Pakkumismaht on siiski ootuspärane ning survet oluliseks hinnaalanduseks veel ei ole, sest müümata jäänud korterid üüritakse ajutiselt välja. Võimalik, et tüüpkorteritel on ruumi hinnalangetuseks kuni 10 protsenti.

Väljaspool Pärnu linna tehti kolmandas kvartalis 116 korteritehingut, mida oli 3,6 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Kõige rohkem on ostuotsuseid mõjutanud ühistranspordiühendus linnaga ja lasteaia olemasolu. Suurema sissetulekuga ostjaskond eelistab paigutada raha keskustesse ning tõenäoliselt koondub tehingute arv lähitulevikus taas pigem Pärnu linna. Vahepealsel «hea elu perioodil» osteti vanemaid remontivajavaid maamaju teiseks koduks. Praegu näeme, kuidas sellised kohad taas müüki tulevad ja uut omanikku otsivad.