EKSPERT SELGITAB ⟩ Kui suur sissemakse on kodulaenu puhul mõistlik

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Kodulaenu võttes tekib tahes-tahtmata kiusatus teha sissemakse nii suur kui rahakott vähegi võimaldab. Tegelikkuses ei pruugi sellest suurt kasu tõusta.

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on kodulaenu taotlemisel omafinantseeringu küsimus kahtlemata üks põletavamaid teemasid: kui teatud sihtgruppi kuuludes on võimalik sissemakse osakaalu vähendada 10 protsendile, siis tänasel päeval pole enam haruldane, kui pangad soovivad kliendilt 20 protsenti sissemakset. «Kõige levinum ja tavalisem osakaal sissemakseks on siiski 15 protsenti,» kinnitas Rebane.

Siiski leidub koduhuviliste seas ka neid, kes teevad miinimumsummast suurema sissemakse, valides omafinantseeringuks näiteks 30 protsenti või 40 protsenti kinnisvara maksumusest. Kui varem soovitasid eksperdid pigem teha võimalikult väike sissemakse, siis just kiiresti kasvanud intressid on põhjus, miks olukord tänaseks muutunud on.

«Oleksin ka ise aasta-kaks tagasi soovitanud maksta kinnisvara soetamisel sisse võimalikult väike protsent omafinantseeringut, kuid praegu on kindlasti käes hetk, kus sissemakse suurust tasub hoolikalt kaaluda,» nentis Rebane.

Otsus, kui suureks kujuneb omaosalus, oleneb nii panga nõuetest kui sellest, millised rahalised võimalused on laenutaotlejal, kuid ka sellest, kuidas taotleja plaanib enda kogutud raha kasutada. Olenevalt olukorrast võib olla mõttekam teha väiksem sissemakse kodulaenu ja suunata ülejäänud raha hoopis investeerimisse.

«Kui tegemist on noore inimesega, kes soovib hakata investeerima või juba tegeleb sellega ning kelle ootus on teenida investeerimisega rohkem, kui pangale intressi makstakse, tasub igal juhul kaaluda võimalikult väikest sissemaksu, et vaba raha investeerida,» kirjeldas Rebane.

Kui aga investeerimise vastu huvi ei tunta, on kõrgete intresside keskkonnas mõttekam sissemakse suurust võimaluse korral suurendada. «See on eelkõige mõistlik samm selleks, et vähendada igakuiseid intressikulusid, mis on kodulaenu puhul hetkel üpris kõrged,» täpsustas ta.

Nooremad inimesed soovivad sageli hoida kodulaenu kuine makse võimalikult madala ja seetõttu võtavad laenu nii pikaks ajaks kui vähegi saab. Siiski tasub noortel mõelda, kui kaua planeeritakse kodulaenuga ostetud kodus elada, kuna ka seda teadmist saab laenukoorma kergendamiseks nutikalt ära kasutada.

«Kui kinnisvara planeeritakse osta näiteks järgnevaks viieks aastaks ning valitakse annuiteetgraafik, ei mõtle paljud ostjad sellele, et sellise graafiku puhul makstakse algusaastatel rohkem intresse ja vähem laenu ennast. Nii on intressikulu esimesel viiel aastal kordades kõrgem ning laenuosa suurus väheneb seejuures väga aeglaselt,» selgitas Rebane.

Selleks, et ostjale oleks kasulikum müüa kinnisvara siis, kui üks osa laenust on tagasi makstud, tasub selle teadmise valguses sissemaksu võimaluse korral suurendada ning mõelda seejuures ka näiteks võrdsetes põhiosades laenu tagasimaksmise graafikule.

«Loomulikult sõltub väga palju kliendi võimalustest ja vajadustest – sellest sõltub nii sissemakse suurus, laenuperioodi pikkus kui ka valitud tagasimaksegraafik. Seega soovitan igal juhul pangaesindajaga nõu pidada ja parim plaan paika panna,» ütles Rebane lõpetuseks.