Koorega või kooreta? Eksootilise kiivi nahka ei tasu ära põlata

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kiivi on armastatud eksootiline puuvili, mille magus ja hapukas maitse on paljudele meeltmööda. Puuvilja liha kraabitakse reeglina lusikaga välja ja selle karvane koor lendab biojäätmetesse, kuid äkki peaks selle hoopis ära sööma?

Kiivi pruun ja karvane nahk pole paljude jaoks kuigi isuäratav, kuid selle nahk sisaldab suures kontsentratsioonis toitaineid, eriti kiudaineid, folaate ja E-vitamiini. Kiudained on oluline soolestiku tervisele ja kiudainerikkaid dieete on seostatud väikesema südamehaigus-, vähi- ja diabeediriskiga, vahendab Healthline.

Synlab kirjutab, et inimesele vajalikku folaati ehk vitamiin B9 sünteesib soole mikrofloora või saadakse toiduga. Täiskasvanud inimese ööpäevane folaadi vajadus on umbes 50 µg, lastel ja emadel raseduse ja laktatsiooni ajal on vajadus kaks kuni kaheksa korda suurem. Folaat ja selle koensüümne vorm on vajalik nukleiinhapete sünteesiks, aju ainevahetuses, erütropoeesiks (punaste vereliblede loomiseks) ja soolhappe tekkeks maos.