EKSPERT ⟩ Eestis hakatakse soojuse eest vähem maksma, kuid mitte kõikides linnades

Katlamaja suitsev korsten. Pilt on illustreeriv. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees Grupp

Eesti soojusenergeetika doktor Igor Krupenski usub, et eelseisva talve küttehinnad kõiguvad piirkonniti seinast seina. 

Haridusprojekti Enerhack juht, soojusenergeetika doktor Igor Krupenski jagas oma prognoosi tulevase talve küttehindade osas

Käesoleval kütteperioodil on mõne Eesti piirkonna elanikel oodata küttearvete vähenemist võrreldes eelmise aastaga, vastavalt Konkurentsiameti poolt kokkulepitud hindadele. See positiivne prognoositav muutus on eksperdi sõnul tingitud mitmetest teguritest, mis mõjutavad soojuse hindu riigis.

Konkurentsiameti andmetel oli 31. oktoobri 2023. aasta seisuga Eesti keskmine küttehind 8,25 senti kilovatt-tunni (kWh) kohta, käibemaksu (KM) ei arvestatud. Aasta tagasi, oktoobris 2022, oli keskmine küttehind riigis 9,46 senti kWh. See näitab olulist küttehinna langust aasta jooksul.

Analüüsime hinnamuutusi mitmes Eesti suurlinnas:

1. Eesti pealinnas Tallinnas on hetkel küttehind 7,90 senti kilovatt-tunni kohta (kWh), samal ajal kui aasta tagasi oli see 9,71 senti kWh kohta.

2. Tartus on küttehind veidi tõusnud 7,83 sendilt kWh (aasta tagasi) 8,58 sendile kWh.

3. Pärnus oli sel hooajal küttehind 9,54 senti kWh, mis on oluliselt rohkem kui aasta tagasi - 5,33 senti kWh kohta.

Need andmed näitavad, et kulud varieeruvad ja sõltuvad konkreetsest piirkonnast. Näiteks Narvas toimus märkimisväärne küttekulude kasv - eelmise aasta oktoobris oli see 3,98 senti kWh kohta (mis oli kõige madalam hind Eestis), samas kui sel aastal on see juba 7,33 senti kWh kohta (tõus on seotud soojusenergia kallima tootmisega). Pealinna Padriku linnaosas on küttehind oluliselt langenud - 18,12 sendilt kWh (aasta tagasi) 10,59 sendile kWh, samuti on see langenud Näpil (Rakvere lähedal) - 21,13 sendilt kWh (aasta tagasi) 12.77 sendile kWh kohta.

Sõltuvalt küttehindade erinevusest eri Eesti piirkondades võib järeldada, et madalaimad hinnad tarbijatele kehtivad suuremates linnades, kui kütteallikaks on hakkepuit (ehk kohalik kütus). Järgmiseks tulevad väikelinnad ja külad, kus katlamajad põletavad soojusenergia tootmiseks kas maagaasi või põlevkiviõli. Näiteks Kostiveres (Tallinna lähedal) maksavad elanikud kWh eest 16,37 senti (enam kui 2 korda rohkem kui pealinnas!).

Kohalik kütus aitab ekspertide hinnangul mõnes Eesti piirkonnas küttekulusid madalal hoida. Eelkõige mängib olulist rolli hindade madalal hoidmisel stabiilne hakkepuidu tarne kohalikelt tootjatelt. Geopoliitilistest konfliktidest tingitud ebastabiilne olukord energiaturul eelmisel aastal tõi kaasa maagaasi hinna tõusu.

Lisaks mõjutavad küttehindasid ka ilmastikuolud. Eelmisel aastal oli kütteperiood suhteliselt soe, mis vähendas küttenõudlust ja langetas hakkepuidu hindu. Euroopa kliimaagentuur Copernicus ennustab tänavu soojemat talve, mis võib aidata ka küttekulusid alandada.