Taoline monokroomsus ei pruugi olla sugugi igav ega halb. Vastupidi, just nüüd on aeg, mil esile kerkivad põneva koorevärviga ja kujuga taimed, kel polnud üldise roheluse taustal võimalustki end näidata. Nüüd märkame võimsaid puid, hekke, igihaljaid okaspuid ja nende huvitava kujuga vorme.
Alahinnata ei tasu ka püsililli – paljude püsikute huvitava kujuga seemnekuprad, tugevad püstised varred ja kuivanud õisikud on talvelgi ilusad. Eriti praegu, mil paks raske lumi pole veel saabunud, ent kõrge õhuniiskus ja kerged miinuskraadid rüütavad taimed imeilusa härmatisega. See õhuke kirmetis toob veel eriti eredalt esile taimemaailma kordumatud mustrid ja struktuurid – tihedad harunevad pusad vahelduvad kõrgusse sirutuvate kõrrelistega, siin-seal on madalamaid püstisi piike, tuules kiikuvaid ümaraid tumedaid nupsukesi või kaunilt kaarduvaid varsi.