:format(webp)/nginx/o/2023/11/27/15744638t1h900c.jpg)
Arco Vara juht Miko Niinemäe leiab kinnisvaraturgu analüüsides, et hetkel mõõdukas seisakus turgu on ees ootamas üks huvitav aasta, kus järsk kannapööre riigi eelarvepoliitikas hakkab oluliselt kahandama nii üksikisikute kui ettevõtete majanduslikku võimekust.
Kinnisvaraturu hetkeseisu analüüsides leiab Niinemäe, et praegust turgu iseloomustab mõõdukas seisak.
«Ei saa öelda, et kinnisvaraturg seisab kriitiliselt, aga mõõdukas seisak on täheldatav küll. Kui odavama hinnaklassiga järelturu ja mägede rajoonide korterite turg on aktiivsem, siis kõrgema hinnaklassiga uusarenduste ja just nimelt suuremate korterite puhul on tehingute arv hetkel selgelt tagasihoidlikum,» ütleb ta.
«Selge on see, et klient ei ole täna selleks valmis, et see 2 protsenti tema ostetava kinnisvara hinnale lisandub. Kui koduostja igapäevased kulutused suurenevad, siis tema laenuvõimekus väheneb. Mis tähendab, et selle tõusu valu jääb suuresti arendajate ja ehitajate kanda,» prognoosib Niinemäe ning rõhutab, et juba praegu kerges seisakus oleval kinnisvaraturul konkureerivad arendajad teevad täna juba niigi allahindlusi, et ostjate ootustele vastata.
«Regulatsioonid aeglustavad kinnisvaraturu arengut veelgi, mis omakorda aeglustab meie riigi majanduse taastumist. Selles mõttes on ees ootamas üks huvitav aasta, kus järsk kannapööre riigi eelarvepoliitikas hakkab tuntavalt mõjutama nii üksikisiku kui ettevõtete majanduslikku võimekust ja kõigi tarbimine ning raha toomine majandusse, sealhulgas import ja eksport ähvardab väheneda olulisel määral,» ütleb Niinemäe.
Saabuvalt aastalt maavärina mõõtu raputusi Niinemäe hinnangul Eesti kinnisvaraturul ilmselt oodata ei ole, kuid võimalik on mõningane konsolideerumine. «Väga suuri raputusi ilmselt ei tule, ent mingis mahus maade ümberjagamist siinsete ettevõtete vahel võib tulla,» ütleb juht.
Kantar Emori tänavuse kinnisvaraturu uuringu tulemustest selgus, et koduostjad hindavad korteri juures ruutmeetritest enam läbimõeldud planeeringut.
«Kliendid eelistavad pigem väiksemaid kortereid, millel on funktsionaalne ruumilahendus, kus iga ruutmeeter on nutikalt ära kasutatud. Ka meie Rannakalda arenduse puhul on see nii,» ütleb Niinemäe.
Niinemäele on silma torganud ka ostjate süvenev tähelepanelikkus endale soetatava kinnisvara kvaliteedi suhtes. «Kliendid on muutunud teadlikumaks ja hakanud ostetava objekti kohta varasemast palju üksikasjalikumat taustauuringut tegema ning huvi tundma, et mida hind täpsemalt sisaldab,» lisab ta.
Enim üllatas arendajat selle aasta Emori kinnisvaraturu uuringust selgunud tõik, et hiljuti kodu vahetanud kliente häirib uuema kinnisvara puhul kõige rohkem nutikodu lahendus, mis sageli ei tööta nii, nagu oodatud.
«Värske uuringu valguses peab nentima, et oleme Rannakaldas valinud õige tee keskendudes pigem kasutusmugavusele ja peresõbraliku tervikliku elukeskkonna loomisele kui tehnoloogia viimasele sõnale nutikodu lahenduste näol, sest tõepoolest on suurt kasutusmugavust lubavad süsteemid tihti vigased ja nagu näha tekitavad viperuste ilmnedes ostjates hoopis pahameelt,» selgitab Niinemäe.
Tänast kinnisvaramaastiku olemust kokku võttes on Niinemäe hinnangul suured võimalused praegu pigem ooterežiimil ja seda peegeldab ka suuremate rahvusvaheliste ja kodumaiste investeerimisfondide tegevus.
«Tundub, et suuremad investeerimisvõimalused ei ole veel kohale jõudnud. Küll aga võib algav 2024. aasta tuua perspektiivikaid võimalusi neile, kellel on hea finantsiline seis ja valmidus kiirelt reageerida ning seda eriti investorite vaates,» ütleb Niinemäe lõpetuseks.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)