Aasta pimedaimal ajal peaks olema valgustusel täita meie kodudes tähtis roll, kuid ikka kohtab eluruume, kus on laes üks lamp, mis teeb justkui kõike ja samal ajal mitte midagi.
OLE TARGEM ⟩ 5 levinud viga, mida koju valgusteid valides tehakse
K-rauta sisekujundaja Veronika Deykova toob välja vead, mida sageli tehakse ning annab nõu, kuidas luua praktilist ja hubast valgusruumi ning panna valgustid tööle interjööri huvides.
Üks valgusti toas
Klassikaline viga, mida kohtab ikka ja jälle, on uskumus, et igasse ruumi piisab vaid ühest valgusallikast. Kui üks lamp laes ripub, siis imestatakse, miks see ei valgusta piisavalt lugemiseks või töötegemiseks, miks ei paku vabal hetkel hubast olemist ja miks ei anna ruumi olemusele midagi juurde. Kuna meil on suurem osa aastast kodus pime, siis ei piisa enamikes ruumides ühest valgustist, neid võiks olla vähemalt kaks või kolm, suuremates ruumides, näiteks elutoas, isegi rohkem. Seejuures võiks olla üks nendest pilku püüdvaks sisustuselemendiks, teised võivad jääda ka märkamatuks. Kahtlemata ei tohiks jääda valgustid omavahel koloriitselt konkureerima, see pole valgustuse mõte.
Puudub rollijaotus
Tihtilugu ostetakse valgusti, et toas oleks tuli, mida saab põlema panna. Tegelikult võiks olla igal valgustil ruumis oma roll ja need rollid võivad olla väga erinevad. Üks valgusti võib olla disainielement, teine peaks valgustama piisavas ulatuses mõnda kindlat piirkonda, kolmas võiks luua hubasust ja soojust. Valgusti võib tuua esile ka mõne ruumisisustuselemendi, näiteks maali seinal või efektse taime toanurgas, valgustid võivad vastavalt rollile ruumi kas avardada või vastupidi – juhtida tähelepanu ära kohtadelt, kuhu seda tarvis pole. Tasub teada, et ruumi ei tee hubasemaks ala- ega ülevalgustus, pigem võiks välja valgustada mõne ruumi osa ja jätta mõned sopid ka varju.
Valgus on kas liiga intensiivne või ebapiisav
Lisaks välimusele ja funktsioonile tuleb valgustust valides pöörata tähelepanu ka selle omadustele. Näiteks kodus tasub eelistada sooja valgust, aga maitsed on muidugi erinevad. Valguse soojust mõõdetakse kelvinites: mida väiksem on number, seda soojem on valgus. Eluruumi sobib valgus, mille soojus on kuni 3000 kelvinit. Lisaks soojusele on oluline mõelda läbi, kas valgusti asukohas on tarvis tugevat ja intensiivset või hoopis mahedat valgust. On selge, et magamistoas võiks olla hoopis teine valgus kui köögis. Enamikes ruumides võiks see mõjuda rahustavalt, aga osades ka ergutavalt. Valgusvoogu mõõdetakse luumenites, mida arvestatakse ruutmeetri kohta. Magamistoas võib olla valgustugevus ruutmeetri kohta 150 luumenit, elutoas 200 luumeni kandis, köögis võiks olla valgustugevus ruutmeetri kohta vähemalt 200-250 luumenit. Igal juhul on oluline teada, et mida tugevam on valgustugevus, seda kiiremini hakkab see väsitama ehk valgustus ei ole koht, kus igaks juhuks „võimsamasse“ investeerida tasuks.
Ohutusele ei pöörata tähelepanu
Valgustus on seotud elektriga ja kõik elektritööd tuleb teha nõuetekohaselt sellele spetsialiseerunud eksperdi poolt. Muidugi võib ise lambi lakke riputada, aga juhtmeid, pistikuid või lüliteid võiks ümber paigutada spetsialist. Lisaks tuleb valgustit valides jälgida, et see ei jääks millelegi ette – näiteks rõdu- või toauksele, kardinatele, narivoodile. Kindlasti tuleb arvestada väikeste laste ja koduloomadega, seda just madalatesse kohtadesse valgusteid planeerides, nende ohutuse huvides tasub kaaluda näiteks seina või põrandasse süvistatud valgusallikaid.
Energiat säästetakse valest kohast
Jõudes tagasi algusesse, siis kiputakse ka arvama, et kui ruumis on vaid üks valgusti, aitab see energiakuludelt säästa. Mõnel puhul on see valgusti veel pärit ajast, mil säästlikkuse peale tootmise käigus sugugi ei mõeldud. Tegelikult võib olla vastupidi – kui igal valgustil on täita oma roll ja valguslahendus on tehtud nutikalt, siis on lihtsam säästa ka energiakuludelt. Lisaks tasub meelde tuletamist, et tervis on kõige hinnalisem vara ja kui vale valguse tõttu rikutakse ära silmad, on probleem märksa suurem ja kulukam.