/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2022/11/25/14983982t1h10e9.jpg)
Eesti esimese toidu päästmise poe asutaja avaldab šokeeriva, ent ausa tõe toiduraiskamise kohta.
TOIDUPÄÄSTJA ⟩ Riik ja tootjad pigem hävitavad toitu, kui annavad selle inimestele
«Parim enne» toidu päästmise poe Sumena asutaja Oliver Sebastian Lambi sõnul ei jõua täiesti kõlblikud toiduained vajajateni, sest paljud suured brändid ja ka riik soodustavad pigem kauba hävitamist.
«Meil tuleb tihti ette, et maaletooja või tootja tunnistavad ausalt, et viskavad täiesti teadlikult kvaliteetse kauba pigem ära, kui annavad selle inimestele. Näiteks väga tuntud krõpsude ja energiajoogi kohalikud maaletoojad tahtsid alguses oma «parim enne» tähtajale läheneva kauba soodsalt tarbimisse anda, aga siis keelas peakontor selle ära. Tuntud brändid kardavad näidata, et nende kaup võib seisma jääda ja maine hoidmise ettekäändel see ennem hävitatakse, kui antakse inimestele. Reaalselt on «parim enne» kaubad tihti aastaid peale tähtaega täiesti ohutud ja söögikõlblikud,» ütles Lamp.
«Ka kõigile teada maiusetootja viskab oma ülejäägid prügikasti, kuigi näiteks šokolaadi maitse ja kvaliteediomadused säilivad kõrge suhkru ja kakaosisalduse tõttu isegi paar aastat peale «parim enne» tähtaega. Samal ajal on šokolaad loodusele üks ressursimahukamaid toiduaineid, mille ühe kilo tootmiseks kulub 17 000 liitrit vett. Juba seepärast peaks toidu maksimaalne kasutamine olema tootja sotsiaalne vastutus,» lisas Lamp.
«Inimeste huvi ja vajadus soodsama «parim enne» toidu vastu on väga suur – meie poodi jõudnud tooted ostetakse tavaliselt paari päevaga ära ja aasta jooksul pole me ise ühtegi kaupa ära viskama pidanud,» rääkis Lamp.
«Osaliselt toetab toiduraiskamist ka riik. Kui kohalik õlletehas pakkus meile oma «parim enne» tähtajale lähenevat toodangut, siis jäi kaup pooleli, sest tuli välja, et firmale on aktsiisiarvestuse tõttu soodsamalt realiseerimine kahjulikum kui lihtsalt hävitamine. Väidetavalt pidi maksuameti töötaja kõrval seisma ja vaatama, et täiesti hea virre ikka kindlasti maha kallatakse,» lisas Lamp.
Sumena asutaja sõnul võiks Eestis nii nagu Prantsusmaal kehtida seadus, mis piirab poodidel toidu põhjuseta hävitamist. «Ilma riigi sekkumiseta jätkub Eestis olukord, mille puhul toit enne hävitatakse, kui antakse tasuta või soodsalt inimestele,» lisas Lamp.
Eestis raisatakse aastas umbes 164 miljoni euro väärtuses 167 000 tonni toitu ehk 127 kilo iga inimese kohta.