«Märg lumekiht võib katusele saatuslikuks saada, seega tuleb katus hoida üleliigsest lumest vaba ja hoolitseda selle eest, et räästasse ei koguneks jääpurikad. Tihti venitatakse aga lume eemaldamisega viimase piirini, kuid siis võib see töö olla juba palju keerulisem,» nendib Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Tema sõnul kipub aga olema pigem nii, et lume, jääpurikate ja libedusetõrjesse suhtuvad leigelt nii korteriomanikud kui ka väheteadlikumad ühistujuhid.
«Arvatakse, et meie maja juures pole ju kunagi midagi juhtunud, küllap ei juhtu ka nüüd.» Ta rõhutab, et olukord on siiski väga tõsine - libeduse ning katuselt langenud lume ja jää tõttu toimunud õnnetused on varasemalt kohtusse jõudnud ning summad, mis ohvritele maksta tuleb, olnud suured. Kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus tõi kaasa veel ühe väga olulise muudatuse: seaduse kohaselt kehtib korteriomandist tuleneva nõude korral korteriomanike ühine vastutus.
«Näiteks lumise ja libeda kõnnitee või räästast kukkunud jääpurikate tõttu toimunud õnnetuse korral vastutab korteriühistu ehk siis kõik korteriomanikud,» selgitas Urmas Mardi.
«Seadus ütleb, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu,» märkis Mardi. «Kui nõude rahuldamine ei ole kehtiva majanduskava ja reservide juures võimalik, peab korteriühistu juhatus koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike üldkoosoleku selle kehtestamiseks.»