VALMIS OLLA ⟩ Ära jää rahast ilma! Eksperdid jagavad kasulikke nippe korterelamu remondi planeerimiseks

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

2023. aastal jagati korterelamutele renoveerimistoetusega 80 miljonit eurot vaid loetud tundide jooksul. 2024. aasta alguses avaneb uus taotlusvoor, kus jagamisele läheb 160 miljonit eurot.

Selleks, et toetusest mitte ilma jääda, peaksid korteriühistud juba praegu ettevalmistusi tegema hakkama. SEB äriklientide osakonna kliendihaldur Dmitri Matin ja Timbeco Woodhouse OÜ juhatuse liige Tõnis Vaiksaar selgitavad, millele tasub tähelepanu pöörata ja millised võimalused kortermajade renoveerimiseks üldse on.

Kredex rekonstrueerimistoetuste projekti 2022-2027 kogumaht on kokku 366 miljonit eurot, mida jagatakse välja etappide kaupa - toetusteks on kavandatud 330 miljonit eurot ja renoveerimislaenudeks 36 miljonit eurot. SEB äriklientide osakonna kliendihalduri Dmitri Matini sõnul on KredEx renoveerimislaen suunatud eelkõige maapiirkondade korteriühistutele, kes pangast laenu ei saa.

«KredEx-st laenu saamise tingimuseks on negatiivne laenuvastus vähemalt kahest pangast. Oluline on arvesse võtta, et kui pangad ei ole laenu andnud, viidates konkreetsetele puudustele projektis, siis on ka KredEx-il õigus laenuandmisest loobuda, kui remondifondi tasu on liialt suur või plaanitavad tööd on vastuolus määrusega,» ütleb Matin.

Renoveerimistoetustega toetatavate tegevuste raames soovitakse võimaldada korterelamute energiatõhustamist ning soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad korterelamu terviklik rekonstrueerimine, gaasi-, ahi- või elektrikütte asendamine taastuvaid energiaallikaid kasutatava kütteseadmega või korterelamu ühendamine kaugküttevõrguga.

«Tegu on korteriühistu jaoks sisuliselt «tasuta rahaga», mille riik on saanud Euroopa Liidu struktuurfondidest toetuse näol. Toetus jagatakse nende vahel, kellel on täidetud etteantud nõuded,» ütles Matin. Ta lisas, et näiteks 2023. aastal jagati KredEx-i rekonstrueerimistoetuse voorus toetust korteriühistutele, kus oli minimaalselt kolm korterit, ning mis oli ehitusregistri järgi kasutusele võetud 2000. aastal või varem.

Korterelamute rekonstrueerimistoetuse järgmine voor avatakse 2024. aasta alguses ja jagamisele läheb kokku 160 miljonit eurot.

Matin tõdes, et korterelamu tervikliku rekonstrueerimise puhul oleks mõistlik taotleda KredEx-i rekonstrueerimistoetust, aga selleks peaks juba täna tingimuste ja võimalustega KredEx-i lehel tutvuma. «Selle aasta kevadel oli taotlusvoorus 212 toetuse taotlejat ja positiivse otsuse sai neist 161. Seega ligi veerand taotlejatest jäi toetusest ilma,» nentis Matin.

Ta soovitas esmalt pöörduda Kredex-i poole ja uurida võimalusi, siis koostada renoveerimistööde eelarve, mis vastab toetuse nõuetele, siis pöörduda panka nõustamisele või esitada renoveerimislaenu taotlus ning seejärel kutsuda kokku korteriühistu üldkoosolek, kus plaane tutvustada ja renoveerimissoov ühiselt kinnitada.

Populaarsust kasvatab tehaseline rekonstrueerimine

„Tehaselise rekonstrueerimise käigus toodetakse maja välisseinaelemendid tehases ning need sisaldavad juba nii soojustust, aknaid kui ka ventilatsioonisüsteemi komponente,“ selgitas Timbeco Woodhouse OÜ juhatuse liige Tõnis Vaiksaar.

Reeglina rekonstrueeritakse hetkel Eestis fassaadielementidega kuni viiekorruselisi korterelamuid, kuid töös on ka lahendused kõrgematele hoonetele.

Kuigi tehaselist renoveerimist on seni tehtud veel üsna vähesel määral, on tehases toodetud seinaelementidega rekonstrueerimisel tavarenoveerimise ees mitmeid eeliseid. Tõnis Vaiksaar märkis, et tehaselise rekonstrueerimise puhul alustatakse projekteerimistöid hoone laserskanneerimisega ning valmib 3D mudel, mis on aluseks fassaadielementide tootmisele. Valmib põhjalik dokumentatsioon, mis aitab töid ette planeerida ja vältida hilisemaid üllatusi.

«Projekteerimis-ehitushankega on korteriühistul üks partner, kes vastutab projekteerimise, elementide tootmise ja ehitustööde eest, mis aitab vältida ootamatuid lisakulutusi. Lisaks on tagatud fassaadi kindel kvaliteet ja kauakestvus, sest kõik elemendid valmistatakse tehases kontrollitud keskkonnas ja elementide paigaldus ehitusplatsil on kiire, mis omakorda aitab vältida ehitustööde aegseid ilmastikust tingitud võimalikke probleeme,» tõi Vaiksaar välja.

Kiire paigaldus tähendab ka, et majaelanike elu häiritakse minimaalselt. «Fassaadielementide paigaldus ei nõua tellingute püstitamist ja hoonet ei kaeta ehitustööde ajaks läbipaistmatu kilega. Fassaadelemendid tuuakse platsile tööde teostamise järjekorras ja seega on ehitusplatsil vähem ehitusmaterjale ja prügi, mis tähendab ka seda, et tööplats on turvalisem,» rääkis Vaiksaar.

Vaiksaar tõi välja, et ka ringdisaini põhimõtete juurutamine mängib tehasliku rekonstrueerimise juures edaspidi järjest olulisemat rolli.

Tallinnas ja Tartus saab tehnilise rekonstrueerimisprojektiga suurema toetuse

SEB äriklientide osakonna kliendihaldur Dmitri Matin tõi välja, et tehaselise rekonstrueerimise puhul hüvitatakse Tallinnas ja Tartus 50 protsenti tööde maksumusest ja tavakonstrueerimisel 30 protsenti.

«Tallinnas ja Tartus, kus on palju masstoodetud kortermaju, on toetus tehaselise rekontrueerimise teostamiseks suurem. Tallinna ja Tartuga piirnevate valdade asutusüksustes kehtib 40 protsendiline toetusmäär,» selgitas Matin.

• Tallinn-Tartu 30% tavarekonstrueerimine ja 50% tehaseline rekonstrueerimine
• Tallinn-Tartu ümbritsevad vallad 40% tavarekonstrueerimine(vaata erandeid Kredex-i lehelt). Tehaseline rekonstrueerimine - 50%.
• Muud vallad-linnad 50% tavarekonstrueerimine ja 50% tehaseline rekonstrueerimine

Tallinn-Tartu ja sellega külgnevate valdade asutusüksustes kuni 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel on toetuse määr nimetatud osakaaludest 10 protsenti kõrgem.

«Hinnanguliselt on 50 protsendilise toetusega tehaselise fassaadielementidega rekonstrueerimise hind 7-10 protsenti kallim. Kui siiski on soov ka väljaspool Tallinnat ja Tartut maja nii rekonstrueerida, siis on soovituslik koguda remondifondi juba varasemalt enne laenu taotlemist vähemalt 1 -1,5 eurot ruutmeetri kohta, et remondifondi suurenemine pärast laenu võtmist ei oleks nii järsk ning korterelamu jõuaks koguda omafinantseeringut, mida saaks kasutada projekti täiendavaks sissemakseks, mis tähendaks tulevikus ka väiksemat laenukoormust,» andis Matin nõu.