ÜHISTUTE LIIT ⟩ Eesti kodude renoveerimisvõimekust pärsib just see

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul tuleks varasemast enam pöörata renoveerimisest kõnelemisel tähelepanu inimeste toimetulekule.

«Süvenev vaesus ja ebakindlus tuleviku ees sunnivad inimesi elamu rekonstrueerimise planeerimisel ettevaatlikuks, kuna laenukoormus kasvab ning ehitushinnad mitte ei kahane, vaid pigem kasvavad,» tõdes korteriühistute liidu juht.

Eesti Korteriühistute Liidu ajakirja Elamu värskes numbris on teema samuti fookuses, räägitakse ka võimalusest, et riik kaaluks toetusvõimalusi vähekindlustatud elanikele, kel renoveerimise laenumakse üle jõu käib. «Energiavaesuse kõrval peame paratamatult rääkima laenuvaesusest. Juba praegu on elanike laenuvõimekus enamikel juhtudel piiripealne, kasvab vaesuses elavate perede hulk – ei saa inimestele üle jõu käivad kohustusi panna,» nentis Jaadla.

Seda suuremad ootused on riiklikele rekonstrueerimistoetustele, sest spetsialistid on ühel nõul – riigi toeta käib sovetiaegse korrusmaja tervikrenoveerimine inimestele üle jõu. «Kuid toetusi napib ning on ebakindlus, millal ja mis mahus toetusi eraldatakse; protsess liigub üles-alla nagu Ameerika mäed. Samuti ligineb ähvardava kiirusega aasta 2027, kui Euroopa toetusrahad lõpevad ja kogu koormus jääb Eesti riigieelarve kanda,» muretses Jaadla.

Jaadla sõnul on tegemist oluliste teemadega kogu Euroopas. Eesti Korteriühistute Liit pälvis hiljuti ka uue Euroopa Horisont uurimistoetuse kui võtmepartner projektis «PREFIGURE – Prototypes for addressing the living-energy nexus». PREFIGURE teadusuuringute eesmärk on pakkuda teadmisi innovatsiooniks, mis võiks erinevates riikides kaasa aidata elamute renoveerimise kavadele, vähendades eluasemega seotud ebavõrdsust ja energiavaesust. Samuti selgitavad uuringud seoseid, kuidas eluasemepoliitika käivitab ülemineku kestlikule eluasemele ja energiale ning kuidas toetavad rahalised stiimulid hoonete energiatõhususe parandamist.

Siiski on renoveerimine Jaadla hinnangul ainus võimalus senise hoonefondi säilitamiseks ning energiasäästuks. «Et me oma raha eest sõna otseses mõttes õhku ei kütaks,» rõhutas Jaadla. Tema sõnul näitab senine renoveerimiskogemus, et küttekuludelt hoitakse kokku 40-70 protsenti, samuti lisandub paljudel juhtudel täiendav elektrienergia sääst näiteks päikesepaneelide näol. «Sellega tuleks igal juhul jätkata,» kinnitas Jaadla.