MAASLAMAJAT EI LÖÖDA ⟩ Külma ilmaga trepikojas kodutut nähes ära anna häiret

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Statistikaameti andmetel on varasemast märksa rohkematel inimestel raskusi enda äraelatamisega. Seetõttu ähvardab kasvada ka kodutute hulk, kes otsivad trepikodadest ja kauplustest külmavarju.

Viking Security turvajuht Andrei Teivas paneb südamele, et kodutud pole enamasti ohtlikud, vaid abivajajad, keda tuleks suunata sotsiaaltöötaja juurde. Andrei Teivase sõnul tekivad kodututel probleemid enamasti just praegusel aastaajal, kui temperatuur on juba pikemalt langenud alla nulli.

«Inimesed otsivad olude sunnil sooja, kust saavad, näiteks kauplustest või elumajade või ka büroohoonete trepikodadest. Juriidiliselt on see kohati hall ala, sest paljud sellised paigad ongi mõeldud päevasel ajal avalikuks viibimiseks, samas sinna ööbima jäämine on juba omandiõiguse rikkumine,» selgitas asjatundja.

«Seetõttu tahaksin panna kõigile Eesti inimestele südamele, et isegi näiteks kortermaja trepikotta või poekoridori magama jäänud kodutu ei ole siiski kurjategija, vaid abivajaja,» ütles Teivas.

Asjatundja rõhutas, et oma kodu või äriruume on loomulikult igaühel õigus vallata ja sealt soovimatuid isikuid ära saata.

«Aga kodutut pole tingimata tarvis pidada pahade kavatsustega sissetungijaks, kelle vastu tuleks kutsuda kiiresti reageeriv turva- või politseipatrull. Tasub helistada 112-le, aga anda olukorrast rahulik ülevaade ning võimalusel olla inimese juures, kuniks keegi saabub teda sotsiaalmajutusse viima,» soovitas Teivas.

Turvajuht selgitas, et kuigi kodututega seostatakse sageli alkoholismi ja narkomaaniat ning nende pahedega kaasnevat ohtu, võib inimene olla segaduses või kontaktivõimetu ka näiteks ravimata haiguse, vaimse tervise häire või kurnatuse tõttu.

«Enda ohutuse mõttes tasub hoida distantsi, kui tundub, et selleks on vajadust. Aga ka haavatavas olukorras inimestega tuleks suhelda väärikalt ja lugupidavalt. Kui hoones on kohapeal turvatöötaja, tasub teda appi kutsuda, sest enamiku turvafirmade töötajad on korrektselt väljaõpetatud selliseid olukordi lahendama,» selgitas turvajuht.

«Sel sügisel on oluliselt tõusnud ka varguskatsete hulk nii kodudest, poodidest kui muudest ettevõtetest. See on veel üks põhjus, miks selgelt ohutult käituvate kodututega seotud murede korral tuleks häirekeskusele anda teada sotsiaalabi vajavast inimesest, mitte sissetungijast. Sellevõrra operatiivsemalt saavad vastava väljaõppe ja varustusega politsei- ning turvapatrullid tegeleda varaste ja muude seaduserikkujatega,» ütles Teivas.