/nginx/o/2023/12/15/15782823t1hed64.jpg)
Ahju- või pannikrõbe verivorst on pühadelaua klassika. «Kui tahate krõbedaid verivorste, küpsetage neid pigem madalamal temperatuuril ja veidi kauem,» kõlab Nõo lihatööstuse peakoka ja tehnoloogi Marko Kokmanni soovitus.
Ahju- või pannikrõbe verivorst on pühadelaua klassika. «Kui tahate krõbedaid verivorste, küpsetage neid pigem madalamal temperatuuril ja veidi kauem,» kõlab Nõo lihatööstuse peakoka ja tehnoloogi Marko Kokmanni soovitus.
Eestlased söövad jõulude ja aastalõpu paiku üle 300 tonni veretooteid, ütleb Nõo lihatööstuse hinnang. See tähendab, et Eesti inimene sööb pühade ajal keskmiselt 250 grammi ehk umbes kaks suurt või kaheksa väikest verivorsti. Küll hapukapsaga, küll pohlamoosiga.