:format(webp)/nginx/o/2024/01/05/15815176t1h074e.jpg)
Seoses ilmade külmenemisega suureneb tõenäosus veetorude külmumiseks. Kõige ohtlikum periood, mil tuleks torude külmumisele erilist tähelepanu pöörata, on ilmamuutuse aeg, kui pärast külmalainet järgneb õhutemperatuuri tõus.
Seoses ilmade külmenemisega suureneb tõenäosus veetorude külmumiseks. Kõige ohtlikum periood, mil tuleks torude külmumisele erilist tähelepanu pöörata, on ilmamuutuse aeg, kui pärast külmalainet järgneb õhutemperatuuri tõus.
Torustiku pinnal olev kondenseerunud vesi soodustab temperatuuri tõustes toru sisepinna ja torus oleva vee jahtumist. Analoogne protsess toimub ka maapinnaga sulaperioodil ning külmumisoht jätkub. Sulaperioodil, mil maapinnale tekkib sulanud lumest veekiht, võib maapinna külmumise piir veelgi alaneda. See tähendab, et kui näiteks käreda külmaga oli maapinna külmumispiir umbes 1,10 meetrit, siis peale sula on see juba 10 sentimeetrit sügavam ehk 1,20 meetri sügavusel.