EKSPERT PURUSTAB ⟩ 5 enim levinud müüti kodulaenu intresside kohta

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Kodulaenu intresside ümber levinud linnalegende ei tasu päris tõepähe võtta. 

Kodulaenu abil soetavad kodu umbes pooled eestlased, mistõttu mõjutab euribori tõus või langus väga paljusid. Kuigi kodulaenu intressidest räägitakse viimasel ajal pidevalt, võib olla keeruline aru saada, kuidas igakuine laenumakse täpselt kujuneb. Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova tõi välja viis levinud eksiarvamust seoses euriboriga ja selgitas, millal kajastub madalamale tasemele langenud euribor laenumakses.

1. müüt: igas pangas on erinev kodulaenu euribor

Nii see tegelikult ei ole. Euribor on üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär, millega Euroopa juhtivad pangad pakuvad vabal rahaturul teineteisele tähtajalisi deposiite. Kuigi Eestis tegutsevatel pankadel võivad olla erinevad allikad euribori väärtuse jälgimiseks, on konkreetse kuupäeva euribori väärtus kõigile alati üks ja sama. Näiteks 4. jaanuaril oli 3 kuu euribor 3,922%, 6 kuu euribor 3.873% ja 12 kuu euribor 3.544%. Euribori liikumist saab jälgida euribori ametlikul veebilehel.

Kuigi euribor on igas pangas sama, võivad eri pangad pakkuda laenutaotlejale erinevat kodulaenu intressi, sest intress koosneb nii euriborist kui ka panga marginaalist, mis mõlemad mõjutavad laenu tagasimakse suurust. Panga pakutav intressimarginaal sõltub panga strateegiast, riskiisust ning konkurentsitingimustest turul. Seepärast tasub laenutaotlejal parima pakkumise saamiseks esitada laenutaotlus alati kõigile pankadele ning võrrelda lisaks intressile ka lepingutasusid ja muid laenuga kaasnevaid kulusid või panga pakutavaid soodustusi.

2. müüt: kuna euribor täna langes, peaks vähenema ka minu laenu kuumakse

Igapäevased euribori muutused tegelikult laenumakset ei mõjuta. Kui laenulepingu baasintressiks on näiteks 6 kuu euribor, muutub euribor laenu tagasimaksja jaoks iga poole aasta tagant, alates laenulepingu sõlmimisest. Kui baasintressiks on 12 kuu euribor, muutub euribor laenulepingus kord aastas. Igas laenulepingus on ära märgitud ka eurbori muutumise täpsed kuupäevad, kuid euribor, mis muutmisel kehtestatakse, on enamasti üks või kaks päeva varasema kuupäeva euribor. Ka see, millise kuupäeva euribor kehtestatakse, on kirjas laenulepingus.

Seega muutub euribor kodulaenu kasutaja jaoks üksnes laenulepingus kokkulepitud ajal, mitte siis, kui euribori määr tõuseb või langeb. Oma laenumaksete täpsemaks planeerimiseks tasub euribori muutumise kuupäevad laenulepingust järgi vaadata. Pangad kuvavad kõiki olulisi lepingulisi andmeid enamasti ka internetipangas. 

3. müüt: minu laenulepingu järgi langes euribor täna, seega langeb ka kuutasu koheselt

Laenuintressi arvestatakse ja tasutakse alati möödunud kuu eest, mil kehtis veel eelmise perioodi euribor. Kui laenulepingus muutub euribor täna, kajastub intressimuutus alles järgmise kuu laenumakse suuruses. Näiteks, kui järgmine lepingujärgne euribori muutuse kuupäev on lepingu järgi 20. jaanuaril, siis esimene muutunud kuumakse tasutakse alles 20. veebruaril.

4. müüt: viis aastat tagasi võetud kodulaenu praegused euribori muutused ei puuduta

Selle müüdi uskujad on enamasti need, kes sõlmisid oma kodulaenulepingu kümmekond aastat tagasi ja kogesid pikalt olukorda, kus euribori muutused laenu kuutasu suurust ei mõjutanud. See tulenes sellest, et euribor oli pika perioodi jooksul negatiivne. Laenulepingutes on negatiivne euribor enamasti võrdsustatud nulliga, mistõttu sel perioodil euribori muutused laenuvõtjate kuumakseid ei mõjutanudki.

Viimastel aastatel, kui euribor on taas positiivne, muutub kuutasu ka varem võetud kodulaenudel, mille laenuleping on seotud euriboriga.

5. müüt: kui pank tahab, saab ta euribori alandada

Euribori alandamine ei ole ühegi üksiku panga võimuses, sest tegemist on üleeuroopalise pankadevahelise intressimääraga, mis kujuneb selle järgi, millega Euroopa juhtivad pangad üksteisele vabal rahaturul tähtajalisi hoiuseid pakuvad. Euribori liikumine on kõige enam mõjutatud Euroopa Keskpanga rahapoliitilistest otsustest.

Samas saab aga pank kokkuleppel laenuvõtjaga muuta laenulepingus kehtestatud baasintressi tüüpi. Näiteks võivad laenuvõtja ja pank kokku leppida, et asendavad lepingus 6 kuu euribori 3 või 12 kuu euriboriga.

Veel on võimalik kokkuleppel pangaga muuta laenule kehtivat riskimarginaali, mis moodustab samuti suure osa laenuintressist. Tavaliselt eeldab riskimarginaali alandamine seda, et kodulaenu kasutaja on olnud eeskujuliku maksekäitumisega ning tema sissetulekud ja/või tagatised on võrreldes laenulepingu sõlmimise perioodiga oluliselt suurenenud ja laenuga seotud riskid seega panga jaoks alanenud. Laenulepingu muudatused on enamasti tasulised ning seetõttu peaks laenuvõtja nende mõttekuse enda jaoks ka põhjalikult läbi kalkuleerima.