PÖIDLAD PIHKU ⟩ Eesti kokkade võistkond sõidab esimest korda olümpiale
/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
2. veebruar 2024, 12:17
/nginx/o/2024/02/02/15864275t1h0b4e.jpg)
2.-7. veebruarini toimub Stuttgardis kokkade olümpia, kus tänavu esmakordselt osaleb ka Eesti kokkade võistkond.
«Läheme olümpiale eesmärgiga tutvustada Eesti tooraineid, head gastronoomilist kvaliteeti ja naasta medaliga,» ütles Eesti Peakokkade Ühenduse president Taigo Lepik.
Eesti võistkond olümpiale on Eesti Peakokkade Ühenduse suurettevõtmine, millega tehti algust juba 2020. aastal. Tegemist on eesti esimese rahvusmeeskonnaga ja esimese osalemisega kokkade olümpial. Meeskonna täismõõtmetes harjutusköök EtsNordi laoruumides valmis 2022. aasta jaanuaris, köögi sisustas Haktek Seadmed. «Võistlus nõuab maksimaalset keskendumist ja rohket harjutamist,» ütles projekti eestvedaja EPÜ president Taigo Lepik.
Eesti võistkonda kuuluvad kapten Marko Sõmer (Horisont), Kirill Beljakov (Horisont), Denis Golik (Tchaikovsky), Maksim Ivanuškin (Kogu Resto), Lauri Ööpik (Royal Catering), German Macharashvili, Karl Markus Lehtoja (Joyce) ning kondiitrid Merle Jakobson (Merlette), Anna Šaluhhina (LushMama Artisan).
Viimasel aastal on meeskond koos käinud nädalavahetustel kaks korda kuus ja tänaseks on harjutustunde kogunenud igal liikmel üle 500. «Ja seda kõike teevad nad oma põhitöö kõrvalt,» tunnustab Lepik kolleegide pühendumust. «Lisaks toidule loevad teel poodiumile samaväärselt ka puhtus, hügieen ja jätkusuutlikkus töökohal. Sageli võib määravaks saada meeskonnavaim ja üksteise usaldus.»
Rahvusmeeskondi osaleb olümpial 24 riigist: Eesti, Malaisia, Tšehhi, Šveits, Hong Kong, Rootsi, Šotimaa, Küpros, Slovakkia, Itaalia, Inglismaa, Norra, Portugal, Iirimaa, Austraalia, Ameerika Ühendriigid, Holland, Kanada, Hispaania, Rumeenia, Poola, Soome, Saksamaa ja Island.
Loetelust esimese kuue rahvusmeeskonnaga asutakse 3. veebruaril võistlustulle Restaurant of Nations kolmekäigulise menüüga 110 inimesele. Aega kolme käigu ettevalmistamiseks on 6 tundi ja serveerimiseks 3 tundi. Eesti menüüs on Pähkla forelli terriin, Saare hirve ballotiin ja Võrumaa astelpaju dessert. Kogu vajalik kodumaine tooraine võetakse Eestist kaasa. Kogu vajaliku varustuse transpordib kohale Fruitxpress.
«Saame tutvustada meie ehedaid maitseid – allikavees kasvatatud forell, metsas kasvanud hirv ja maheaiandist pärit astelpaju peaksid pakkuma maitseerisust üle maailma kokku tulnud gurmaanidele,» arvab Lepik.
5. veebruaril võistleb Eesti kokkade võistkond seitsmekäigulise chef’s table‘i menüüga 12 inimesele, osad käigud serveeritakse vaagnatel (need valmistas meeskonnale Andres Glass Solution), osad portsjonitena, lisaks läheb hindamisele ka temaatiline šokolaadifiguur. Aega ettevalmistuseks on 5 tundi ja serveerimiseks 3 tundi.
«Ka selle menüüga tahame tutvustada Eestist pärit toorainet, olgu selleks siis Rutikvere kasvatusest pärit tuur, Järveotsa vutt või Shroomwelli laboris kasvatatud lõvilakk,» loetleb Lepik. «Ja seda kõike täiendavad ehedad metsa- ja aiasaadused, mis meile tavalised, aga muule maailmale erilised –kukeseened, pohlad, jõhvikad, kanep, vetikad, pastinaak, rabarber, ebaküdoonia.»
Mõlemal võistluspäeval on võimalik teenida 100 punkti – max 50 saab maitse, 10 välimuse ja 40 köögi töö eest. Iga võistluspäeva lõpus jagatakse vastavalt saadud punktidele kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid, kuid täpseid punkte seejuures ei avaldata. Kõik 90 punkti ületanud võistkonnad saavad kuldmedalid (80 punkti hõbe, 70 punkti pronks). Lõppvõitja selgitamiseks liidetakse kahe võistluspäeva tulemused.
Kokkade olümpia (IKA Culinary Olympics) on maailma vanim, suurim ja mitmekesisem rahvusvaheline kokakunsti konkurss. Selle algus ulatub aastasse 1900, kui toimus esimene kulinaarne võistlus Frankfurdis. Aastal 1992 sai võistlus ametlikult nime IKA Culinary Olympics ning 2020. aastal toimus see 25. korda, siis osales olümpial võistlejaid 67 riigist, ligi 2000 kokka. Võistlus toimub iga nelja aasta järel. Kuue päeva jooksul toimub lisaks meeskondlikele võistlustele mõõduvõtte ka individuaalaladel (skulptuuride meisterdamine, puuviljade ilulõikamine jm), kus eestlased osa ei võta.