ANALÜÜTIK ⟩ Tallinnas valitseb ühes korteriklassis defitsiit

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Tallinna kinnisvaraturul leidub mitmeid elamispindade liike, mille puhul valitseb peaaegu et defitsiit.

Näiteks on selleks aastatel 1900–1940 nimekate Eesti arhitektide loodud kivimajade korterid. Siia alla ei loe ma vanalinna vanemate majade ümberehitusi ega ka endisi tööstushooneid, mis on uuemal ajal kortermajadeks muudetud.

Selliseid maju on rohkelt Tallinna kesklinnas, Kadriorus ja vanalinnas. 2023. aastal kesklinnas toimunud 1577 korteri ostu-müügitehingust on kõnealustest majadest müüdud vaid 33 korterit, mis on ka avalikult müügis olnud ega ole tehingud, mida on teinud omavahel seotud pooled (näiteks sugulaste omavahelised müügid). Praegu pakutavatest 700 korterist kesk- ja vanalinnas ning Kadriorus on sellistes majades saadaval 18 korterit.

See varaklass on defitsiitseks muutunud viimase kümne aastaga. Selle põhjus on nende hoonete ainulaadsus ning inimeste hulk, kes seda hindavad. Väärikad juugend- ja funkmajad, mis on enamasti kolme- kuni seitsmekorruselised, esindavad tollaseid avaraid elamistingimusi ja esteetiliselt nauditavat euroopalikku arhitektuuri.

Kel vähegi võimalik, hoiab sellises majas korterit. Need jäävad nii-öelda perekonda ning pärandatakse edasi lastele või teistele lähedastele. Kui midagi sellises kivimajas müügile saabub, leiab see ostja kiirelt, tihti lausa mõne päevaga. Hinnas on nii renoveeritud kui ka remonti vajavad korterid.

Kuigi kõik sellised kivimajad ei ole veel kaugeltki korras ning osa puhul ühistud alles planeerivad suuremaid renoveerimistöid, on tegu kahtlemata väärtusliku investeeringuga. Neil majadel on väärikas koht nii Eesti arhitektuuri- kui ka kultuuriloos.