Kinnisvaraanalüütik Eesti korterite puudustest: eriti ilmekalt tuleb see välja jooniseid vaadates

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Uute korterite ehitamisel ja vanemate renoveerimisel näiteks müügi eesmärgil on välja kujunenud teatavad planeeringute standardid. Need on kahtlemata ökonoomsed ning lihtsasti teostatavad, kuid teisalt vähendavad inimeste võimalusi oma kodu erilisemalt kujundada. Eriti ilmekalt tuleb see välja korterite jooniseid vaadates, kus diivanite, voodite ja laudade asukohad kipuvad alati samasugused olema.

Aga mis siis, kui ma tahaksin teisiti? Panin kirja mõningaid mõtteid, mida tasuks kaaluda rajades uusi kortereid või tehes renoveerimistöid mõnel vanemal elamispinnal (loomulikult võimaluste piires). Lisasin siia ka mõned soovitused üldise elamismugavuse parandamiseks.

1. Erinevad aknatüübid. Maast laeni aknad on meie laiuskraadil kahtlemata head valguse tuppatoojad, kuid teisalt ahendavad need ka võimalusi mööblit paigutada. Soovitan planeerida erinevaid aknatüüpe, et näiteks kodukontoris saaks töölaua ka akna alla paigutada ilma, et laud seda poolenisti varjutama hakkaks.

2. Pistikute asukohad elutoas. Soovitan neid paigutada vastastikku asuvatele seintele, et diivani ja teleri asukoht liialt paika sätitud ei oleks. Olen mõnedes uusarendustes niisugust lahendust näinud ning soovitan seda ka teistele. Paljud soovivad oma diivanit asetada selliselt, et oleks arvesse võetud kõrvalmaja asukoht või hoopis kena metsavaade.

3. Pistikute asukohad teistes tubades. Voolustepsleid soovitan paigaldada ka sinna, kuhu tavaliselt on ette nähtud garderoob. Sõltuvalt leibkonna suurusest ei pruugi igas toas olla suure kapi olemasolu vajalik ning selle asemele saaks tekitada meeldiva töönurga, kus kõik vajalik voolu saamiseks on olemas.

4. Esikud uutes majades. Soovitan elektrikilbid ja soojusvahetid projekteerida nii, et neid saaks peita garderoobikappidesse. On esteetiliselt kenam.

5. Vannitoa asukoht. Võimalusel ärge projekteerige vannitoa ust kohe välisukse juurde. See tekitab olukorra, kus väljast toodud pori ja mustus kantakse mööda tube kiirelt laiali.

6. Külaliste tualett. Suurtes korterites on tihti kaks tualetiruumi, millest üks on külaliste jaoks. Olen näinud olukordi, kus kaks sanitaarruumi on täpselt üksteise kõrval. Pigem vältige seda, sest see on lihtsalt ebavajalik ruumikasutus.

7. Radiaatorid. Kuigi vesipõrandaküte on paljudes uutes majades saanud juba standardiks, näeb hiljuti valminud elamutes endiselt ka põrandal seisvaid radiaatoreid. On väga inetu, kui need on paigaldatud maast laeni akna ette ning samuti võivad kardinad vajada sel juhul hoopis enam ruumi toa arvelt. Soovitan mõelda teisele paigutusele või planeerida akende alumine osa põrandast kõrgemale, tehes radiaatorile seina kerge süvend.

8. Rõdud ja terrassid. Visates suvel uutes elamukvartalites kiire pilgu majade rõdudele ja terrassidele, saab kohe selge pildi, millised neist on kasutuses ja millised pigem mitte. Kõige rohkem meeldivad elanikele neljakandilised või avaramad ristkülikukujulised rõdud. Niisamuti vähemalt osaliselt katusega kaetud laiad terrassid. Kõige ebapopulaarsemad on kitsad rõdud ja terrassid, mis kulgevad ümber korteri. Sul võib ju olla 40 ruutmeetrit terrassi, kuid kui see on kitsas ning kõik tuleb paigutada sinna nn koridorsüsteemis, siis on see väga ebafunktsionaalne. Paljud sellistest terrassidest on paraku tühjad.